Intelligentne arvutikasutus

I kodune töö

06.11.2010 14:19 by Urmas Vähk

I. Infoühiskonna keskseks rolliks on info ja infotehnoloogia. Levinud on arvutid ja internet ning inimesed kasutavad neid, et infot luua, edastada ning käsitleda. Info ja kõik sellega seoses levib kiiremini kui kunagi varem ning asju saab ajada kodust lahkumata. Infoühiskond on kõikehõlmav.


II. Chapter 9: The international scene and the road ahead


Praeguse olukorraga võib rahul olla. Järjest rohkem hinnatakse informatsiooni hulka sest info- ja


kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine hõlmab nii suurt osa meie ühikonnast ja majandusest. Informatsiooni kui ressursi tootmist ja käsitlemist võivad pidurdada ka mõned sellised probleemid nagu vajaliku infrastruktuuri puudumine, piiratud eelarve, kompromissid jne. Kuna infoühikond on veel suhteliselt noor, tuleb igale probleemine läheneda loovalt.


Riigid kes alles astuvad oma esimesi samme infoühiskonna suunas, ei peaks alustama täitsa nullist nagu nende eelkäijad seda tegid. Vastupidi, nad saavad juba valmis ressurssi kasutada. Lisaks üleüldistele kasuteguritele, suurendab see ka uute väljundite väärtust.


Areneva majandusega riikide kasvutempo on tihti erinev, seega tuleb enne infoühiskonda astumiseks vajalikud soovitused vastavalt vajadusele ümber kohandada. On teada, et seal on alad kus on suured kultuurilised ja struktuurilised erinevused kus kohandamine on vajalik riiklikust vajadusest ja rahvusvahelisest seisukohast.


Kuigi kohandamine võib olla vajalik, pole mingeid kaalukaid põhjuseid, et kontseptuaalsusega ja määratlemisega seotud töid ei saaks üldiselt kohaldada. Ei ole mingit põhjust miks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ja toodete mõisteid nii arenenud kui arenevatele riikidele üheaegselt kohaldada ei saaks.


Arenenud riikide poolt välja arendatud metodoloogia toomine arenguriikidesse on toimunud tänu tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö tulemusena. See aitab ka arenenud riikidel ülemaailmsesse teadmistepanka panustada ning aidata tulevaste arengutöödega. Rahvusvaheliste organisatsioonide partnerlus on seadnud endale kõrged eesmärgid, mis täitmise korral, aitab vähendada arenenud ning arenguriikide vahelist lõhe informatsiooni osas.


III. Jätkuv vähene digitaalkirjaoskus – Traditsioonilisest kirjaoskusest peab välja arenema tervik, mis sisaldab ka e-oskusi ja meediakompetentse, mis on vajalikud teadmispõhises majanduses ja ühiskonnas. Eurostati andmetel[10] ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi ning enamal kui 60 % inimestest, kelle haridustase on madalam teise astme haridusest, puuduvad põhilised e-oskused. E-oskuste puudumise tõttu ei saa need inimesed kasutada e-kaubandust ega e-valitsuse võimalusi ning nad ei saa täiel määral infoühiskonnas osaleda. Peale selle toob e-oskuste puudumine kaasa sotsiaalse ja haridusalase eeliste puudumise, takistab elukestvat õpet ja oskuste täiendamist.


Euroopa tasandi tegevussuunad – Võttes arvesse sidusrühmade soovitusi teeb komisjon viis ettepanekut Euroopa tasandi meetmete kohta. Nende meetmete raames alustatakse tegevust 2007. aastal ja eesmärk on viia meetmete rakendamine lõpule 2010. aastal. Meetmeid rakendatakse ELi rahastamisvahenditega. Siia kuuluvad näiteks elukestva õppe programm, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm ja ka olemasolevad struktuurifondid, mis on ette nähtud tööhõive ja piirkondliku ühtekuuluvuse edendamiseks ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond oma liikmesriikide ja piirkondade poolt heakskiidetud maaelu arengu programmide raames antava IKTd, tööhõivet ja maapiirkondade majanduskasvu edendava toetusega. Tugevdatakse koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (CEDEFOP), et e-oskuste omandamine muutuks kutseõppe, koolituse ja elukestva õppe lahutamatuks osaks. Et tagada õpetuse efektiivsus, jälgitakse e-oskuste õpetamist regulaarselt.


Teadlikuse tõstmine – On kaks võimalust, kuidas teadlikkuse tõstmisele ELi tasandil 2007. aastast alates kaasa aidata, nimelt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi ning elukestva õppe programmi ja programmi „Haridus ja koolitus 2010” avatud koordineerimismeetodi alusel:


- loodusteaduste, matemaatika, IKT, rollimudelite, töökohtade olemasolu, nende kirjelduste ja neis avalduvate karjäärivõimaluste edendamise, samuti IKT alase õpetajakoolituse ning tehnika ja teadusvaldkondade probleemsete valdkondade alal tehtavaid algatusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetuse kaudu liikmesriikide vahel;


- aidates kaasa ELi ja riikliku tasandi teadlikkuse tõstmise ja teabekampaaniate korraldamisele, et lapsevanemad, õpetajad ja õpilased mõistaksid paremini võimalusi, mida pakub IKT haridus ja IKT valdkonna töökoha omamine ELis.


IV. 1) According to META Group, as reported by Computerworld, the data inside a corporation doubles every six to eight months — a staggering number for anyone trying to manage information flows.


2) “Over the (past) seven years…knowledge worker employment growth has averaged 3.5% per annum, sufficient to have accounted for fully 73% of total whitecollar employment growth over this period.”


3) “Virtually nonexistent only 100 years ago, knowledge workers now make up the largest slice, 40 percent, of the American workforce”, says business management guru Peter Drucker.


4) “…by the end of 2007, more than 20 percent of all ICT investment will be targetedspecifically at improving the productivity of knowledge workers…”


5) “At a recent summit with CEOs, I did a poll to find out which issue they thought would have the greatest impact on the success of their business over the next five years… 46 percent of the CEOs said that knowledge worker productivity would have the greatest impact.”



http://jehoova.wordpress.com/2010/11/06/i-kodune-too/

0 comments:

Post a comment