Intelligentne arvutikasutus

7.kodutöö

01.11.2010 18:45 by Eliisa Mõistlik

 


1.


Minu isiklik arvutiturvamise eeskiri:



  • Mõistlik oleks valida endale korralikud paroolid, eriti veel administraatori omad. Paroolid ei tohiks olla lihtsa, vaid pigem rasked. Peaks vältima ühesuguste paroolide kasutamist. Samas, aga ei tohiks ka paroolid olla nii keerukad, et pidevalt lähevad meelest.  Hea mõte oleks näiteks kasutada programmi nagu password safe, kuhu saab kõik enda paroolid sisestada ja vaadata neid, siis kui vaja, kasutades nende kuvamiseks ühte kindlat passwordi.

  • Igal arvutikasutajal peaks olema oma konto, vältimaks probleeme ja segaduseid. Ning ainult ühel kontoomanikul võiksid olla administraatori õigused.

  • Kindlasti peab arvuti varustama antiviiruse ja nuhkvaratõrjujaga ning neid pidevalt uuendama ja kasutama- ilma nendeta lihtsalt ei saa, sest need on programmid, mis kontrollivad kogu arvuti infovahetust ja avastavd võimalike probleeme.

  • Mis puutub e-krjadesse ja näiteks msn-i, siis ei tohiks avada tundmatuid manuseid, mis e-kirjadega kaasa tulevad ning kahtlaseid linke, alatooniga “party pictures”, mis msni vestlustes vahele hüppavad. Nõnda võib avada ohtliku viiruse vms.

  • Tuleks kasutada tulemüüri, mis  on tarkvara või riistvara, mis kontrollib internetis või võrgust tulevat teavet seejörel blokeerides selle või lubades, selle arvutisse, mis oleneb minu sätetest. Tulemüür aitab takistada häkkeritel ja ründtarkvaral arvutile võrgu või Interneti kaudu ligi pääaseda.


Kasutataud kirjandus: http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/IBK/loengud/loeng8


2.


Kolm õpetlikku turvaintsidenti:



  • Küberrünnakud Eesti vastu.


Aastal 2007 toimus maailmas esimene küberrünnak, mis olid suunatud Eesti vastu. See juhtum näitas meile, kui võimsaks võib osutuda nö. küberrelv ja, kui suurt potensiaalset ohtu võib see omada ükskõik, millises riigis. Suur oht seisenb eelkõige selles, et  interneti veatust toimimisest sõltuvad paljudes riikides nii riiklikud kui ka eraettevõtted. Seega usun, et õppida võiks sellest juhtumist seda, et olla sõltuv arvutitest on küll mugav ja kasulik, kuid ükspäev võib kogu süsteem kokku kukkuda ja tekitada meeletuid probleeme. Ühtlasi tuleks kasutusele võtta meetmed, mis leevendaksid riski, et kogu süsteem võib ükskord kokku kukkuda.


Kasutatud kirjandus: Küberrünnakud eesti vastu. [online] http://web-static.vm.ee/static/failid/115/cyber_attacks.pdf



  • Häkkerid avalikustasid tuhanded Hotmaili salasõnad


Selle juhtumi puhul meelitasid häkkerid hotmaili kasutajad enda loodud kodulehekülgedele, kust laeti alla kahjulikke programme, mille kaudu saadi teada Hotmaili kasutajate salasõnad. Õppida võiks sellest loost seda, et meie mailboxid ei ole ohutud kohad ning, kui keegi väga tahab siis ligipääsu neile on lihtne saavutada. Seega peaks alati oma tähtsamatest meilidest koopiad tegema ning, mitte laskama saata enda meilile andmeid, mida keegi võiks kuritarvitada mailboxi omaniku kahjuks. Ühtlasi tuleks hoiduda avmast kahtlaseid linke ning meile, mis võivad sisaldada kahtlast sisu ning sisestada meie arvutisse viiruseid. Lihtne ja loogiline.


Kasutatud kirjandus: Linkgreim. I. Häkkerid avalikustatasid tuhanded hotmaili salasõnad. ERR uudised. [online]   http://uudised.err.ee/index.php?06179857



  • Hiiglaslik küberpettus


Kolm eestlast, kaks sakslats ja üks inglane viisid korda hiiglasliku küberpettuse, mille käigus nad nakatasid 2,5 miljonit arvutit trooja viirusega. Viiruseprogrammid andisd neile võimaluse jälgida inimeste pangatoiminguid ning nii saadi vajalik info, et pääseda interneti kaudu ligi inimeste pangakontodele. . Seejuures olid viiruse programmid nii hästi ettevalmistatud, et tavalised viirustõrje programmid neid ei avastanud. Nõnda tehti üle 270 ebasadusliku ülekande.


Õppida on sellest jutumist seda, et häkkerite käsi ulatub kõikjale. Seega  igasugused riskantsemad  toimingud internetis nagu pangaülekanded  tuleks teha kindlamas keskkonnas, näiteks pangas:)


kasutatud kirjandus: Ports M.2010. Eesti kodanikel lasub kahtlus hiiglaslikus küberpettuses. Postimees. 30.10


3.


Facebooki turvaline kasutamine


Facebook on lehekülg, mis kogub tuhandeid kasutajaid minutitega ning on kasvanud tõeliseks mammutiks sotsiaalvõrgustike maailmas. Pea kõik meie tuttavd on facebookiga mingilmääral seotud, kas kaudselt või otseselt. See on koht kuhu on kokku kogutud meie tuttavad ja sõbrad, kus väljendada enda emotsioone ning leida meelelahutust. Kõik tundub tore ja hea, aga siiski ei ole siiani olemas midagi üdini head, nõnda on ka facebooki kasutamisel omad varjuküljed, mida turvalisust silmas pidades saab leevendada või ära hoida.


Kõige tähtsam ja kõige tõhusam viis, kuidagi isikule kurja teha on teada saada selle inimesed parool ning sellega facebooki siseneda ja seal palju halba korda saata. Nõnda tuleks hoiduda enda parooli levitamisest, isegi parimatele sõpradele. Ühtlasi tuleks välja mõelda suhteliselt keeruline parool, mille eesmärk ei oleks see, et see jääks kergesti meelde, vaid, mis tõesti kaitseks kurjade motiivide eest.


Facebookis on meile väga lihtsaks tehtud isikliku informatsiooni jagamine, alates juukse värvist lõpetades maja nr-ga. Seega tuleks väga ettevaatlik olla, milliseid andmeid sisestame ning, kuhu seda teeme. Ei ole just kõige mõistlikum kirjutada sellisesse sotsiaalvõrgustikku enda täpseid elukoha detaile, kuna kõik see on ju praktiliselt igaühele kättesaadav. Oleks päris hirmus ükspäev enda ukse taga Vladislavi pussnoaga kohata. Ühtlasi võiks hoiduda seinale kirjutamast sõnumeid , alatooniga : “Läksin maale”, “home alone.”..jne, sest see annab igati Vladislavile põhjust sulle külla tulla.


Nii nagu võib tänavapildids reostajaid kohtata võib seda ka facebookis. Tihti väljendub see imelikes postitustes, kahtlastes meilides jne, mis võivad olla meile ohtlikud, sisadldades spämmi vms.  Nii tuleks kindlasti facebooki meeskonnale teavitada kõikidest rämpskirjadest ning kahtlastest isikustest, kes seda tõenäoliselt levitavad. Nõnda saab tagatud meie turvalisus ja puhtam keskkond.


Kõkkuvõtlikult võiks öelda, et ärgem sheerigem ega kasutagem totakalt lihtsaid paroole. Nii on väikesm tõenäosus leida hommikul totaalselt segipaisatud facebooki profiil või hoopiski seista silmitsi iga eestlase õudusunenäoga, et ei saa Facebooki sisse, kuna pidevalt hüppab ette sõnub “Incorrect password.” Ühtlasi tuleks hoiduda isikliku elu kirjeldavatest postitustest, hoidumaks Vladislavide üllatus külaskäikudest ning säästes kaasvõitlejate närve.  Viimaks võiks jätta avamata kõik kahtlased kirjad isegi, kui see tundub väga ahvatleva sisuga olevat ala “You won!” Me võidame ainult siis, kui teavitame sellest facebooki meeskonnale, kes likvideerivad potentsiaalse ohuallika.



http://salysoll.wordpress.com/2010/11/01/7-kodutoo/

0 comments:

Post a comment