Intelligentne arvutikasutus

1. Loengu kodutööd

04.10.2010 20:45 by Henri Ots

1.


5 erinevat infoühiskonna tähenduse määratlust:


 


1)Infoühiskond (ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.


2)Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.


3)Infoühiskond on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete (tänapäeva arvutite mantlipärijate) abil.


4)Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga.


5)Infoühiskond on ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga – tänapäeva Interneti järeltulijaga –, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid.


Minu definitsioon nendest:


Infoühiskond on ühiskond kus toimub kiire info hankimine, levitamine ja talletamine tänu infoedastusvõrgule, mis on ühendatud kogu maailmaga.


2.


3. 


 “E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. Sajandil”


Minuarvates olulised selle dokumendi seisukohad:


Puudub üldine ELi tasandil lähenemine, valitseb killustatud lähenemine


IKT on üks globaalseimaist ja laialt levinumaist tehnoloogiaist. IKT tooted ja teenused ning nendega seonduvad töökohad on põhimõtteliselt kõikjal ühesugused ja IKT tööstus toimib ülemaailmsetel alustel. IKT töörühmale valmistas peavalu, et Euroopa riigid toimivad siiani erinevate õiguslike raamistike alusel. Lisaks on parimate tavade ülevõtmine liialt aeglane ning ikka veel puudub ELi tasandil lähenemine.


Maineprobleemid ja kõrge kvalifikatsiooniga IKT spetsialistide vähesus


Vajadus e-oskuste taset hoida ja edasi arendada tuleneb tehnoloogia muutusest ning sellest, et Internet pakub järjest enam võimalusi hankida tööjõudu ülemaailmselt. Kiiresti areneva majandusega riikidest, eriti Indiast ja Hiinast pärit andekate IKT spetsialistide pealetungi tõttu peab Euroopa tööjõud olema kohanemisvõimeline. Tarkvaraprogrammeerijate oskused on kõrges hinnas ja mõnedel madala-või keskmise sissetulekuga töötajatel suureneb oht tööd kaotada. OECD hinnangul võib väljaviimine (offshoring)[7] mõjutada umbes 20 % töötajaskonnast. Kvalifikatsiooniskaala madalaimal astmel tuleb tihti ette, et töötajate e-oskused dekvalifitseeruvad, sest nende „know-how” on kodeeritav ja seega suhteliselt hõlpsasti kättesaadav. Kõrgemal tasemel e-oskused ei ole nii lihtsalt kodeeritavad ning on seega Euroopa tööturul ülikõrgelt hinnatud. See teema, st tööturul toimuv märgatav ümberstruktureerimine on arutlusel ajakirjanduses.


Jätkuv vähene digitaalkirjaoskus


Traditsioonilisest kirjaoskusest peab välja arenema tervik, mis sisaldab ka e-oskusi ja meediakompetentse, mis on vajalikud teadmispõhises majanduses ja ühiskonnas. Eurostati andmetel[10] ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi ning enamal kui 60 % inimestest, kelle haridustase on madalam teise astme haridusest, puuduvad põhilised e-oskused. E-oskuste puudumise tõttu ei saa need inimesed kasutada e-kaubandust ega e-valitsuse võimalusi ning nad ei saa täiel määral infoühiskonnas osaleda. Peale selle toob e-oskuste puudumine kaasa sotsiaalse ja haridusalase eeliste puudumise, takistab elukestvat õpet ja oskuste täiendamist.


Turg ise ei saa lõhet digitaalteenuste osas vähendada. Innovatiivsete riiklike meetmete rakendamine ja paljude sidusrühmade vahelised partnerlused on kesksed ideed, mida väljendasid nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus (võtmepädevuste kohta elukestvas õppes)[11] ning kui ka juunis 2006 Riias peetud e-oskuste teemalisel ministrite konverentsil vastu võetud Riia deklaratsioon[12].


4.


“Creating Competitive Advantage Through Knowledge Worker Productivity Gains”


5 kõige veenvamat statistilist näitajat:


1.Knowledgeworkers, those individuals whose production relies oninformation and ideas, now make up 40 percent of theAmerican workforce.


 2.According to Forrester Research, American workers spend $404 billion annually, or 11% of all U.S. wages, looking for the information they need to do their jobs.


3.According to the Delphi Group, today’sknowledge worker costing a company $120,000wastes about 30% of his/her working day”searching” for information, and that doesn’t take into account the processing andredistribution of that information.


4.“Over the (past) seven years…knowledge worker employment growth has averaged 3.5% per annum, sufficient to have accounted for fully 73% of total whitecollar employment growth over this period.”


5.Virtually nonexistent only 100 years ago, knowledge workers now make up the largest slice, 40 percent, of the American workforce.



http://henriots.wordpress.com/2010/10/04/1-loengu-kodutood/

0 comments:

Post a comment