Intelligentne arvutikasutus

Miniessee ( 11)

19.12.2010 18:40 by Katrin Kaasik

Kodune multimeedia


Kaks ühe hoobiga-essee ning kodutöö.


Käesoleval tehnoloogiasajandil on lahti läinud täielik suuruse ja rohkuse hullustus- suurem telekas, rohkem piksleid, kiirem internet, võimekam telefon, uusim tahvelarvuti. Ma tõesti ei mõista, miks inimestel kõike seda vaja on. See aga ei tähenda, et ma ise üldse multimeedia vahendeid ei kasutaks või ei vajaks, kuid oma unistuste kodu ma nende vahenditega üle ei valaks. Siiski eluga kursis püsimiseks tuleb nii mõndagi omada.


Alustan oma lemmik kohast – vannitoast. Selle koha täidaks küll muusikaga. Juhtmevabade kõlaritega loomulikult, mis oleksid ka niiskuskindlad. Need võiksid olla esmapilgul mittetuvastatavad, näiteks meenutada mingit kaunist lilleõit seinal(sellist disaini veel ei ole leidnud). Muusikamängija ise võiks meenutada automakipaneeli ning asetseda seina sees. ( Selline väljanägemine mulle täitsa meeldiks-Sony CDX-GT24)



Köögis peaks ilmselt olema väiksemat sorti telekas seinal. Pliit peaks näitama numbriliselt temperatuuri ning olema vajadusel võimalik lülitada režiimile, et tund aega küpsetab ja siis lülitab ennast ise välja. Veekeetja võiks samuti vee temperatuuri näidata. Külmkapp olgu kahe uksega ning töötagu nii vaikselt, et poleks aru saadagi. Elektrikatkestuse jaoks peaks ta omama varugeneraatorit, et temperatuur ei langeks sel hetkel. Magamistuppa ei paigutaks ma ühtegi multimeeida seadet, kui, siis ainult uue digitaalse pildiraami. Need seadistaksin nii, et ühes pildiraamis oleksid ainult ühe ürituse/mälestuse pildid ning need vahelduksid iga nädala tagant.



Koridoriski võiks asetseda mingi led-ekraan, mis näitaks pilti maja ümber toimuvast, ukse taga olevatest külalistest ja muust sellisest liikumisanduri põhimõttel. Ja kui juba nii palju ekraane kodus on, siis ohu korral, näiteks kuskilt aknast sissemurdmisel võiks kõikidele ekraanidele visata selle situatsiooni pilt. See eeldab ka täiesti märkamatute kaamerate omamist maja igal küljel. Edasi elutuppa jõudes näeme me telekat, mis on maksimaalselt 42 tolli, kuid loodetavasti 32, sest mul ei ole vaja koju kino, vaid lihtsalt televiisorit.( Sony / Samsung)



Samuti peaks siingi olema, kaasaarvatud köögis, mingi muusikaseadeldis, mis kvaliteetselt oma tööd teeksid. Omaksin veel kahte fotoaparaati. Üks võiks olla kvaliteetne peegelkaamera ning teine igale poole kaasavõetav korralik kompaktkaamera. Üle ega ümber ei saaks arvutist, eelistan laptop’e. Ilmselt osutuks vajalikuks ka printer-koopia-faksi masin, mis võiks olla nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik. Kardinad võiksid automaatselt akende eest liikuda kui valgeks läheb ning vastupidi, seda elutoas ja köögis. Kõigile seadistele pulti ma ei vajaks ning üksteisega ma neid ühendama ei hakkaks, kui just vajadust ei tekiks.


Kokkuvõtteks võin öelda, et suhteliselt raske on ei öelda kõigile tänapäeva pakutavatele seadistele, kuid arvan, et kodus olemist ei tohiks teha nii mugavaks, et sealt väljumiseks ei ole põhjust. Sellises olukorras inimesed lihtsalt manduvad. Samuti tuleks jõuda selgusele, mida meil tegelikult on vaja ning mida mitte. Näiteks ei leia mina mingit mõtet tahvelarvutitel, kuid mõnele on see kindlasti juba asendamatu vara. Kui tehnoloogiaga mitte ülepingutada, töötab see ainult meie kasuks.



http://katrinkaasik.wordpress.com/2010/12/19/67/

0 comments:

Post a comment