IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted – 5 teema

09.11.2015 12:37 by Kadi K

Link ülesandele.


Kõikidel peab olema õppimis võimalus. Tänu tehnoloogia arengule on suudetud laiemalt levitada avatud õppe põhimõttel, avatud kursuseid. See annab võimaluse õppe ligipääsule väga paljudel.


Me kõik õppime terve elu ning tihti toimub õppe läbi kellegi. Üldiselt õpetavad õpetajad õpilasi, kuid kindlasti toimub see ka vastupidi. Nagu lapsevanem õpetab last, õpetab laps ka lapsevanemat. Nagu ka organisatsioonis juhi vahetudes, kui eelnev juht on olnud väga kehv või hea, ka temal on midagi õppida. Ehk kõik inimesed kannavad endast teadmiski, oskusi, kogemusi, väärtusi mida teistel pole ja mida teistega jagada. Avatud õpe aitab võtta maksimumi ning laseb anda kõigil õppijal oma panuse teiste õppijate arengusse. Minu silmis on selline õpe ka kaasahaaravam ning sedasi saab igaüks siduda enda varasemate teadmiste/oskustega.


Pedagoogiliseks väljakutseks põhiliselt on tasakaalu leidmine avatud õppe ja olemasoleva formaalse õppe raamistiku vahel, kuid ka õppida tundma, kuidas avatud mudel kursusedisainis võib võtta eelise olemasolevast struktuurist. Kuigi avatud kursus lahendab paljusid olemasolevaid haridusprobleeme ja väljakutseid, loovad samas ka mitu uut.


Kuidas luua learning flow avatud kursustel? See on ilmselt üks suuremaid võtmeküsimusi.


Tagasiside saamine kursusel osalejatele on oluline. Seda võin ka omast kogemusest tuua. Kuid kui kursusel on osalemas väga suur hulk inimesi on tõesti raske anda kõigile tagasisidet. Iseenesest on hea mõte, et teised osalejad saavad anda tagasisidet, kuid sellisel juhul jääb samas alati minu jaoks õhku rippuma küsimus, kui pädev on antud tagasiside (kuigi vahest võib olla see palju kasulikum, kui õppejõu oma). Tartu Ülikooli ühel e-kursusel oli minu meelest antud olukord päris hästi lahendatud. Kursusel osalejaid oli väga palju, õppejõudusid kursusel oli ka käputäis, kuid siiski ei jagu neil aega anda kõigile tagasisidet. Siinkohal kaasasid nad üliõpilased. Minu arvates oli see hea lahendus ning mulle ka palu usaldusväärsem (ja tagasiside oli kiire, päeval max 4 tunni jooksul, uneajal võis minna kauem, ka nv kohta kehtis).


Mulle meenub üks enda läbi viidud avatud õpe, mis ei kasutanud ühtegi tehnoloogilist vahendit. Organisatsioonis oli probleeme grupiliikmetel üksteise mõistmisega (kuna olid nii erineva tasuta, kogemuste ja oskustega) ning teisalt tuli mul läbi viia aktiivõppe meetoditel mõni tegevus. Lisaks oli mul vaja luua ja läbi viia ka üks koolitus. Seega liitsin kõik need asja kokku ning lõin mängudel ja nende analüüsidel põhineva koolituse. Minu, kui koolitaja ülesandeks oli vaid olla mängude juhendaja, analüüside suunaja ning mõningate teoreetiliste teadmiste jagaja. Koolitus oli ülesehitatud sedasi, et iga eelnev mäng ja selle analüüs viis edasi järgmiseni, kus õpitut ja kogetut kasutada ning kokku viis üldpildini. Koolitus õnnestus vaid tänu sellele, et koolitatavad ise jagasid oma kogemusi (kas siis varasemaid, või mis said läbi mängu), analüüsisid seda üheskoos, pakkudes välja lahendusi, koos põhjendustega ning üheskoos leiti ühine arusaam. Ehk koolitajal oli siin pigem suunav (mentori) roll ning sisu ehitasid tegelikult suuresti üles osalejad.


Kasutaud kirjandus:



  • Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.


https://kadikerner.wordpress.com/2015/11/09/opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

0 comments:

Post a comment