IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Personaalne õpikeskkond – 2 teema

30.09.2015 6:58 by Kadi K

Link ülesandele.


Minu silmis hõlmab personaalne õpikeskkond (PLE) väga palju erinevat. See on füüsiline keskkond, kus sa õpid, see on virtuaalne keskkond, kus sa õpid, see on erinevate tehnoloogiate ja meedotite kasutamine jne. Ehk kõik, mis, kus ja kuidas Sina isiklikult õpid ja mida selleks kasutad. Personaalne õpikeskkond on seotud konkreetse isikuga, see on üks ainus asi, mis saab öelda, et on alati kõikide personaalsete õpikeskkondade üks ja ainus ühine joon. Muidu võib olla väga varieeruv, sõltuv isikust. Mis see personaalne õpikeskkond siis on.


Ka Attwell toob oma artiklis välja, et personaalne õpikeskkond ei ole vaid rakendus. See koosneb kõikidest erinevatest tööriistadest, mida me kasutame oma igapäevaelus õppimiseks.  Idee personaalsel õpikeskkonnal põhineb sellel, et oled võimeline koondama erinevaid teenuseid/võimalusi.


Laanpere (2009) toob välja, et personaalse õpikeskkonna tugevuseks on, et õpilane ei pea kohanema õpetaja valitud keskkonnaga, vaid õpetaja koondab õpilaste personaalsed õpikeskkonnad ühte kohta. Sedasi saab õpilane oma õpikeskkonda luua selliseks nagu ta ise seda soovib ja õpetaja säilitab kontrolli õpilaste tegevuste üle. Küll aga toob ta nõrkusena välja, et põhikooli õpilased ei pruugi olla veel piisavalt ennastjuhtivad õppijad, et selline lahendus neile sobiks.


Kui nüüd võrrelda minu personaalset õpikeskkonda, mis oli varem ja mis on nüüd magistriõppes, on asjalood päris palju erinevad.


Minu jaoks väga suur erinevus tuleb juba tsükliõppest tingitult, nii ajaliselt, kui meetodiliselt. Ka eriala sisu on minu jaoks uus.  Erialast ja õppevormist lähtuvalt tekkis järsult vajadus riistvaraliste võimaluste loomiseks ja laiendamiseks ning ka hea internetiühendus on ääretult oluline (jube milline frustratsioon tekib, kui tahad asju teha, kuid tehnilised võimalused piiritlevad sind suuresti).  Sisuliselt raamatuid enam eriti ei ole ning õppematerjalid on kõik virtuaalsed ning neile ligipääs peab olema omal tagatud koguaeg, et õppetöös üldse osaleda saaks.


Harjumatu on ka see, et suur osa õppes tundub suhteline. Nagu on asjad ette antud, kuid samas pole ka. Ka kodutööde tegemine on suhteline. Ma küll teen ja analüüsin, kuid ma tegelikult absoluutselt ei tea, kas see on õige ka. Vastused on suhtelised, osad vastused on kursusekaaslastega sarnased, osad päris erinevad. Kuidas asjalood siis tegelikult on, kas kõigil on õigus? Kusmaal olen ma oma teadmiste ja oskustega ning mida, kuidas kuhu suunas edasi arendada? Millised peaksid olema kodutööde ja üleüldse õppe tulemused? Mis tulem on õpingute lõpuks? Kohati on nagu asjad selged ja paigas, kuid kas ikka on? Ka on meeletult palju mõisteid, millel polegi ühtset definitsiooni, vaid leidub neid sadakond või enamgi ühe konkreetse asemel. Üks sõna tähendab kahte erinevat asja ja siis jälle ühte.


Väga suurt harjumust nõuab mult see, et loenguid on ehk üldse vaid kaks kokku (kursuse algus ja kursuse lõpp), kuid vahepeal on nii palju erinevaid teemasid ja erinevaid ülesandeid ja erinevaid keskkondi ja erinevaid mõtteid. Samas kõik see toimub vaid virtuaalselt. Mõne aine puhul see sobib, kuid teatud ainete puhul jääb seda väheks. Näen reaalset vajadust kontakttunni järgi, kus üheskoos arutleda ja analüüsida (eriti neis ainetes kus kõik on nii suhteline). Hetkel pean vaid eeldama, et saan asjadest aru, kuid kust saan sellele kinnitust? Põhimõtteliselt täielikult virtuaalse õppe puhul ma ootaksin vähemalt reaalset tagasidet kodutöödele. Muidu tekib küsimus, miks on kooli tarvis, materjale võin niisama ka ju ise lugeda ja otsida.


Varasemalt ma kasutasin vähem virtuaalseid vahendeid ning tegin asju rohkem käsitsi ja armastasin visualiseerida ja värvilised kirjutusvahendid olid igapäevased. Kuid nüüd, eriti tänu õpitavale erialale, tuleb palju ennast ümber harjutada. Kasutasin ka varasemalt omajagu erinevaid virtuaalseid vahendeid, kuid see on nüüd kindlasti kasvanud.  Olen ka olukorras, kus pean oma riistvaralised vahendid välja vahetama, et suudaksin kõigega sammu pidada ning oma õpet efektiivsemalt suunata (hetkel seda kahjuks ei ole suutnud teha).


Virtuaalsete vahendite kasutus on küll õppejõudude poolt suhteliselt peale surutud, kuid see on samas ju täiesti loomulik, kui arvestada eriala, mida õpime. Olen sellega tegelikult väga rahul, et saan katsetada erinevaid keskkondi, vahendeid ja meetodeid. Kui ainult oleks rohkem aega neisse kõigisse korralikumalt süveneda ning kõiki neid põhjalikult läbi katsetada ja analüüsida. Pole veel leidnud omale head lahendust, kuidas ja mis erinevaid virutaalseid vahendeid omavahel kombineerida ning kuidas neist parimat võtta, kuid kindlasti liigun selles suunas.


Kadi_personaalne_õpikeskkond (1)


Oma personaalse õpikeskkonna kaardistamine osutus oodatavast palju raskemaks ja aeganõudvamaks. Ilmselt seda sellepärast, et olen hetkel oma personaalse õpikeskkonna otsinguil. Kasutan korraga mitmeid sama eesmärgiga programme, rakendusi jne, kuna katsetan ja otsin omale parimaid lahendusi. Hetkel olen oma otsinguis suhteliselt algusjärgus. Sellepärast on ka hetkel minu graafik väga kirju. Struktuuri loomine oli ka paras väljakutse, sest muidu ju ei mõtle sellele, vaid lihtsalt otsid vastavalt vajadusele keskkonda, teemat või on need sulle ette antud kooli poolt. Samuti olen kindel, et päris mitmed jäid siiski ka veel kirja panematta.


Kasutatud kirjandus:



https://kadikerner.wordpress.com/2015/09/30/personaalne-opikeskkond/

0 comments:

Post a comment