IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted.

24.11.2015 11:21 by Eno P

Lugesin Hakkarainen artiklit triloogilisest õpikäsitusest ja kirjeldatud suunad ning vaated õppimisele tulid tuttavad ette.


Töötan koolis, kus on loodud “avatud õpperuum” võttes eeskujuks Norras väljatöötatud nn LP-mudeli: “Learning environment and Pedagogical analys”) LP-mudelil ja Hakkaraineni triloogilisel õpikäsitlusel on palju ühist. Mõlemad käsitlused rõhutavad osalemise ja loomise osatähtsust õppimisel. Omandamine peaks käima mitte ainult õpetajalt õpilasele vaid ka õpilaste omavahelise suhtlemise baasil.


Õpperuum koolis, kus töötan, on avatud ka otseses tähenduses. Viiel kõrvuti asetseval klassil ei ole füüsilisi vaheseinu. Tegelikult on olemas võimalus need lükandvaheseintega tekitada, aga seda püütakse teadlikult vältida. Nendes ruumides toimuvad 4.-6. klasside loodusainete ja matemaatika tunnid.


Uutmoodi omandamine, osalemine ning loomine on võimalik ka tavaklassiruumi kasutades, kuid avaram tegutsemispind annab lisavõimaluse tekitada veel suuremat interaktsiooni õpilaste vahel. Näiteks saavad teha koostööd sama klassiastme eri paralleelide õpilased, või hoopis vanemad õpilased noorematega. See kõik on teema püstitamise ja metoodikate küsimus. Õpet planeerides tuleks võimalikult sobivalt suunata õpilasi informaalse  ja mitteformaalse õppimisstiili juurde.


Formaalsest vanamoodi õpetamismudelist lahti saamiseks tuleks üle vaadata õpiväljundid ja tegutseda nende täitmise suunas nii, et ei “aetaks sõrmega õpikus rida”. Õpilasi ees ootavaid tasemetöid ja eksameid on viimastel aastatel kohandatud nii, et oluline on analüüsivõime. Faktiteadmisi eeldatakse järjest vähem. Seega ei ole ka konservatiivsel õpetajal alust väita, et ta ei saa oma õpetamisstiili muuta, sest riiklik kontroll nõuab õpilastelt ainult õpikuteadmisi.


Kuna ruumides on võimalik kasutada tahvearvuteid (iPadid) mis võimaldavad ka loodut näidata ekraanidel, siis toimub palju õppetööd stiilis õpilaselt-õpilasele. Õpetajad püüavad olla rohkem suunavad kui valmislahendusi/teadmisi pakkuvad.

Hakkarainen on kirjeldanud õpilase ja õpetajate arengut 3 generatsiooni abil. Esimene generatsioon on kinni veel vanamoodsas õpetajalt-õpilasele faktiteadmisi väärtustavas stiilis. Kui ma vaatan kõrvalt oma kooli avatud klassiruumis toimuvat õpet, siis tundub see sarnanevat teisele generatsioonile – nii õpilasi kui ka õpetajaid segavad veel vanad harjumused õppetöös, samas on kasutusele võetud uued meetodid, tahe õpetada teistmoodi on olemas. Õpetejaskond püüdleb kolmanda generatsiooni tasemeni jõudmise nimel. Hakkareni järgi oleks see  triloogiline – omandamise, osalemise ning loomise protsesside kujundamine õpilasest lähtuvalt. Paraku on sellise keskkonna loomine aeganõudev. Õpilased on juba harjunud vanamoodi õppega – seda on nad kogenud koolis ja kodune suhtumine ning arusaamad toetavad pigem traditsioonilist õpet. Õpilased loodavad valmisteadmisi saada õpetajalt ja ei ole motiveeritud neid ise looma.


Kui varasemalt oli pedagoogika põhiprobleem  kas õpilane õpib, mitte kuidas õpilane õpib, siis LP-mudel toetab selgelt õpilase enda õpistiili. Tegevused on nn “pesades” õppijad saavad ise valida tegevuste järjekorra ja tulemuste esitlemise viisi. Aineid õpetatakse samaaegselt ja integreeritult. Nii on õpilasel lihtsam näha/tajuda teemasiseseid seoseid jne.


Siiski tuleb tõdeda ka et, juba aastaid põhjamaades kasutatava metoodika juurutamine meie õpilastele on suhteliselt vaevarikas. Õpilastel on tihti raske leida õpimotivatsiooni, sest olukord on uus. Nii tekivad aegajalt ka distsipliiniprobleemid.


Õpikeskkondade disaini seisukohalt on LP-mudelil seos veebikeskkondades olevate keskkondadega olemas. Olgugi, et avatud õpperuum on füüsiline ja õpikeskkond veebis virtuaalne, siis mõlema puhul on õppijatel vabadus valida sobivaid meetodeid, aega ja osaleda ühisõppes. Seda nii ühiste õppematerjalide loomise näol, kui ka üksteist toetades. Virtuaalsete õpikeskkondade miinuseks minu arvates on see, et keskkonnad sunnivad õppijaid füüsiliselt paikseks (arvutiekraani taha). Samas võiks õppetegevus avatud õpperuumidest (eriti loodusõpetus) laieneda rohkem väljapoole kooliseinu.


Nuhvel kaasa ja õue!


 Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/


Kasutatud kirjandus:

Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.


https://enopihla.wordpress.com/2015/11/24/opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

1 comments:

Kati Liik to Eno P

28.11.2015 10:41

Eno, sinu postitus meeldis mulle seetõttu, et enamus meist olid postitustes peamiselt tõlkinud etteantud artikleid ja siis veidi ka juurde lisanud oma arvamust. Sinu postitus on aga ikka sinu enda postitus mis on seotud loetud artikliga. Kogu postitus ei mõju kuiva tõlkena vaid oli mõnus lugemine.


LikeLike

Post a comment