IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

10.11.2015 20:52 by Anneli T

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted


Ülesande püstitus                                   https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/


Valisin lugemiseks Hakkarainen, K. & Paavola, S. artikli Toward trialogical approach on learning. Põhjuse selleks andis tänapäeva kooliuuenduse kontekstis paljuräägitud muutuv õpikäsitlus tehnoloogia rakendamise näol.                                 Artiklis tuuakse välja õppimise kolm metafoori: 1. monoloogiline õppimine – teadmiste omandamine individuaalselt, 2. õppimine praktikakogukonnas, 3. õppimine teadmiste loomise eesmärgil digitaalseid vahendeid kasutades – trialoogiline õppimine. Mis on trialoogiline õppimine? See erineb monoloogilisest ja dialoogilisest õppimisest selle poolest, et seab üheskoos õppimise keskpunkti „kognitiivsed artefaktid”: mõttelised/mõistelised, füüsilised või digitaalsed disainiobjektid, mida õpilased üheskoos kujundavad ja muudavad, seeläbi midagi olulist maailma kohta teada saades. (Laanpere, M.). Joonisel on välja toodud, kuidas personaalseid ja ühiseid teadmised jagatakse ja arendatakse. Läbi selle saadakse uusi teadmisi ning omakorda jagatakse neid.


Capture3Soome koolides viidi digipööre läbi 80 ja 90ndatel. Pearõhk asetus mitte ainult teadmiste omandamisele õpetajalt õpilasele, vaid teadmiste loomisele läbi praktilise tegevuse, kollektiivse õppe ja nende jagamise. Eestis on uuest õpikäsitlusest räägitud pikalt. Meie koolis hakati suuremat tähelepanu uuele õpikäsitlusele pöörama mõned aastat tagasi, kui võtsime suuna digi- ja tehnoloogiaõppe arendamisele: koosõppimisele, kogukonna kaasamisele, tehnoloogia suuremale rakendamisele ja digivahendite kasutamisele. Artiklis Joonisel 8 on välja toodud, et kool, kes kasutab traditsioonilist õpet, on kogukonnast isoleeritud. Samas kool, kes kaasab kogukonda, on avatud, õpib temalt ning oskab näha ja lahendada ka erinevaid probleeme.


Capture


Meie koolis on aastaid kaasatud kogukonda erinevatel tasanditel. On koostöö vilistlastega, sh üliõpilaste ja ettevõtjatega, kes oma teadmiste ja oskustega panustavad õppetöösse. Kaasatakse eakaid, kellega koos viiakse läbi erinevaid üritusi. Ei õpita mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilaselt õpetajale, õpilaselt õpilasele ja õpilaselt täiskasvanule. Tunde on koostöös õpetajatega läbi viinud ka õpilased. Nii liiguvad teadmised erinevaid teid pidi ning uuenevad pidevalt.             Uues PGSis rõhutatakse õpilase loomingulist arengut, raamist väljas mõtlemist, praktilisi ülesande püstitusi. Tähtsal kohal on digi- ja tehnoloogiaõppe arendamine. Trialoogiline õppimine kõike seda on. Küsimus on vaid selles, kuidas õpetada õpetajaid seda rakendama. Artiklis rõhutatakse kasutama erinevaid õppekeskkondi ühiste teadmiste loomise eesmärgil. Paljudes koolides, nii ka meil, on erinevates ainetes kasutusel erinevad keskkonnad ja veebitöövahendid, samuti erinevad nutiseadmed. Eesmärk on seadmeid ja veebikeskkondi läbi õppetöö sihipäraselt kasutama õpetada, arendades ka õpetajate ja õpilaste vahelist koostööd. Vastavalt meie koolis läbi viidud küsitlusele tahavad õpetajad õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid töövahendeid ja keskkondi.


 Capture5


Paralleelselt nende tundma õppimisega tuleb õpetada ja õppida neid ka oma töösse lõimima, teadlikult ja eesmärgistatult õppeprotsessis kasutama. Õpikäsitlus on muutunud siis, kui suudame murda traditsioonilise õppe ning asendada selle praktilise, loomingulise ja elulise käsitlusega nii, et õpilasel on huvitav õppida ja õpetajal õpetada.


Eesti haridussüsteemis on trialoogiline õpikäsitlus veel uus, kuid erinevatel haridustasanditel, (ülikoolid, innovatsioonikeskused jne)  tegeletakse selle juurutamisega ning edumeelsed koolid proovivad seda üha rohkem õppetöösse rakendada.


Kasutatud materjalid:


Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.


Laanpere, M. Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformipedagoogika


https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/11/10/opikeskkonnad-ja-opivorgustikud-4/

0 comments:

Post a comment