IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

10.11.2015 0:54 by Dagne P

 


Valisin ülesandes välja toodud artiklite seast järgmise:

Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.


Antud kursuse viimane teema osutus esmapilgul parajaks pähkliks, kuid mida enam ma välja toodud artikli ja teemaga tutvusin, siis seda enam leidsin äratundmist seoses ainega “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”.


Oluline tõekspidamine avatud hariduse puhul on see,  et haridust tervikuna saab muuta paremaks läbi hariduse komponentide nähtavamaks ja ligipääsetavamaks muutmise ning kollektiivse tarkuse rakendamisel ühise praktika ja tagasiside eesmärgil.

Avatuse põhimõte hariduses on selgelt ajendatud sellest, milliseid võimalusi tehnoloogia areng tänapäeval pakub . Lisaks kasvavale juurdepääsule Internetile, toetavad avatuse põhimõtet ka digitehnoloogia vahendid ning nende järjepidev areng. Nende abil on tekkinud n-ö uus kultuur, mis annab võimaluse luua ja jagada avatud hariduse sisu interneti kogukondades.


Avatud kursuseid tuleks pidada avatud lähenemiseks õpetamisele ja õppimisele. Sellised kursused muudavad traditsioonilist õpetamise ja õppimise viisi ja korda. Terviklik avatuse põhimõte saavutatakse nende puhul siis kui keskenduda avatusele kui nähtusele. Selle sisu, tehnoloogiad ja protsess on võrdselt nähtavad ja avatud muutustele.


Avatud kursusel õppimine hõlmab aktiivset osalemist õpikogukonna ühises praktikas. Disaini väljakutse seisneb selles, et soovitakse kaasata uusi õppijaid õpikogukonda ning säilitada nende juba kogukonnas olevate õppijate aktiivne osalemine selles. Eesmärgiks ei ole suruda õppijatele teatud liiki teadmisi peale, vaid panna õppijad looma ja panustama õpikogukonda ning seega ka selle arengusse. Disain väljakutseks on luua ja soodustada kogukonna tekkimist.


Käesolev aine on üles ehitatud avatud õppe põhimõttel, kus toimub neli näost-näkku kohtumist, mille ajal on võimalik õppijatel tundma õppida üksteist, tugevdada tekkinud sidemeid (enamasti tekkinud interneti vahendusel), luua ühiste õpihuvidega kogukond kursuse teema ümber. Avatud meetodit toetavad mitmed veebipõhised vahendid nagu näiteks wordpress, feedly, twitter – neil kõigil on mingisugune eesmärk. Võtame näiteks ajaveebi loomise ja haldamise vahendi wordpress. Antud kursusel ei ole kogemata valitud kodutööde esitamise vahendiks ajaveeb. See on üks osa avatud hariduse põhimõttest ning selle eesmärk on jagada oma teadmisi, mõtteid ning luua ühine õpikogukond, mille igal liikmel on võimalik õppida teistelt õppijatelt. Ajaveebis postituste tegemine näitab seda, et inimene on võtnud omaks (vaieldav on see, kas vabatahtlikult) avatud hariduse omandamise põhimõtte, ta arvestab sellega, et tema mõtteid ja kodutöösid saavad lugeda kõik huvitatud ning nende postitusi võivad kommenteerida kõik õpikogukonna liikmed.


Avatuse põhimõttel loodud kursuse puhul teevad kursuse/aine juhendajad iga teema kohta kokkuvõtte postitusi, milles tuuakse välja huvitavaid mõtteid, postitusi, tähelepanekuid kursusel osalevate õppijate ajaveebidest. Sellega juhivad juhendajad tähelepanu headele praktikatele ja huivitavatele töödele ning kutsuvad teisi õppijaid lugema ja diskuteerima antud teemadel (üksteise postituste kommenteerimine ajaveebides). Tihtipeale toimub arutelu teemade ja postituste üle küll mõne teise keskkonna või vahendi vahendusel näiteks koolis kontakttunni eel või ajal, mil see tegelikult täidabki eesmärki – luua paremad sidemed õpikogukonna liikmete vahel ja tekitada ühine praktikakogum ette antud teema ümber.


Kogu avatud õpe, selle põhimõtted ja disaini väljakutsed jäid alguses mulle segaseks, kuid püüdsin siiski aru saada miks ja milleks sellist meetodit või ka õpikogukonda vaja on. Mul on hea meel, et ma just selle artikli valisin ning seetõttu suutsin lahti mõtestada ka “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” ainet tervikuna, selle struktuuri ja eesmärki. Minu jaoks on õppimise juures väga oluliseks osaks õpitu mõtestamine ja seoste loomine, ka see, kas ja kuidas on võimalik õpitut edaspidi rakendada. Tänu sellele artiklile sain ma arusaama, miks me kasutame antud aines õppevahendina just ajaveebi võimalusi – see on lihtsalt üks avatud õppemeetodi osa ning mul on kokkuvõttes hea meel, et ma selle teadmiseni jõudsin.



https://dagnepress.wordpress.com/2015/11/09/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

0 comments:

Post a comment