IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

08.11.2015 14:32 by Kati L

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/


Valisin lugemiseks Hakkarainen, K. & Paavola ja S. Towardi artikli “Trialogical approach on learning”. Artiklis tutvustatakse Soomes, Knowledge-Practices Laboratory poolt läbiviidud Trialogical Learning uuringut. Räägitakse kuidas õppimise ja õpetamise kontseptsioon on muutumas “monoloogiliselt” õppelt “trialoogilisele õppele”:


Screen Shot 2015-11-08 at 14.29.24


Three metaphors of learning (adapted from Paavola and Hakkarainen 2005)


http://kplab.evtek.fi:8080/wiki/Wiki.jsp?page=KnowledgeCreationMetaphorOfLearning


Õpe on nn “trialoogiline”, kui ta on õppija keskne, hõlmab tervet kogukonda alustades õppijatest kuni erialaprofessionaalideni, lahendatakse “päris elu” ülesandeid, õpe on toetatud tehnoloogiate poolt, ühistööna luuakse uusi artefakte ja neid on võimalik korduvkasutada. Käsikäes peab toimima nii indviduaalne õpe kui kollektiivne õpe. Õppetöö käigus peab toimuma üksteise tööde hindamine ja tagasisidestamine ja üksteise abistamine. KP-Labi üle kümne aastane kogemus näitab, et õpetamises toimuvad muudatused vaid siis kui ühiskonnas toimuvad muudatused sotsiaalsetes tavades. Vananenud praktikad (monoloogiline õpe) peavad asenduma tänapäevaste praktikatega (trialoogiline õpe). Eelkõige peavad muutustega kaasa tulema õpetajad ja seejärel õpilased, nad ei peaks olema vaid juba olemasolevate teadmiste tarbijad vaid peavad ühistööna looma uut teadmust. Et selliseid muudatusi läbi viia keskendubki KP-Lab uute teaduslikult põhjendatud pedagoogiliste mudelite väljatöötamisele, et lihtsustada teadmiste arendamist erinevates haridusastmetes ja professionaalsetes kogukondades. Trialoogilist õpet saaks kasutada ka mitte ainult pedagoogika valdkonnas (koolides) vaid ka töökohtadel.


Kui mõelda meie tänase magistrikursuse peale, siis julgen küll arvata, et meie õpe liigub jõudsalt “trialoogilses” suunas. Kui võrrelda 7 aasta tagust õpet Tallinna Ülikooli infoteaduste eriala magistrantuuris ja praegust, siis vahe on tohutu. Tänases õppes toimivad pea igas aines rühmatööd, tagasisidestamine, uute ühistööde loomine, erinevate tehnoloogiate kasutamine jne. Samuti rõhutavad õppejõud, et nad ei ole meie jaoks kohal mitte kui kontrollijad ja õpetajad vaid kui õppe toetajad, suunajad ja meie õppesse lisandvääruse andjad. Põhikooli ja gümnaasiumi osas on muudatused veidi kaugemal. Oma septembrist gümnasistiks saanud poja pealt võin küll öelda, et põhikooli osas ei toimunud neil erilisi grupitöid ega millegi uue loomist, toimus ikka tunnikontroll kontrolltöö otsa ja faktiteadmiste pähetuupimine oli peamine. Siiski ühe positiivse näitena tean tuua, et kool osales HITSA korraldatud hariduskonverentsil „Kuidas me tegelikult õpime?“, kus poisid esinesid oma programmiga õpetades õpetajaid digitaalseid õpimaterjale looma. Muidugii ei saa ma väita, et see oleks reegel, see on lihtsalt minu kogemus ühe kooli pealt. Positiivse üllatusena viiakse grupitöid läbi eelkoolis kus õpib mu noorem poeg. Lastele antakse grupi peale üks teema, palutakse selle pealt ühistöö joonistada ja see siis teistele ette kanda. Samuti on seal tavaline erinevatel teemadel jutukeste väljamõtlemine, nende teistele esitlemine ja teiste poolt täiendamine. Nende isiklike kogemuste pealt arvan, et meie ühiskond on juba muutumas kuid suur osa tööst sel suunal on alles ees.


Kasutatud kirjandus:

Hakkarainen, K. & Paavola, S.
Toward trialogical approach on learning

http://kplab.evtek.fi:8080/wiki/Wiki.jsp?page=KnowledgeCreationMetaphorOfLearning


https://katiliik.wordpress.com/2015/11/08/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

0 comments:

Post a comment