IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

03.11.2015 23:28 by Signe P

Tutvusin artikliga Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2014). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122.


Artiklis kirjeldatud temaatika on põnev – õppijal on võimalik koguda erinevatelt läbitud kursustelt omandatud teadmiste kohta õpimärke. Selline võimalus õppijaid hinnata on võrdlemisi uus ning nagu toovad välja ka artikli autorid, siis õpimärgid on siiani pigem tundmatud või on õpetajatel/koolitajatel väga palju küsimusi õpimärkide disainimise ja kasutamisega nende õppekavades (Jovanovic & Devedzic, 2014).


Jovanovic, J. & Devedzic, V. (2014) nimetavad üheks suurimaks õpimärkidega seonduvaks probleemiks nende usaldusväärsuse või õigsuse. Näen seda probleemi ka ise – kuna õpimärke saavad välja anda kõik, kes seda vähegi soovivad, siis on võib olla keeruline aru saada, mille eest on õpimärk antud. Probleemina tooksin välja ka selle, et ei näe hetkel Eestis õpimärkide kasutamisele konkreetsemat või suuremat väljundid. Ma võin läbida vaba juurdepääsuga e-kursuse (Massive Open Online Course – MOOC), saada sealt erinevaid õpimärke – aga mis edasi? Usun, et kui mitte enamus, siis kindlasti paljud tööandjad ei ole veel sellise hindamismetoodikaga kursis, ehk et õpimärgi olemasolu ei pruugi automaatselt anda omandatud teadmistele lisaväärtust.


Küll aga näen õpimärkide kasutusvõimalusi asutuse- või firmasiseseks sisekoolitustelt saadud teadmiste-oskuste haldamiseks. Näiteks minu asutuses toimub palju sisekoolitusi, iga koolituse lõpus peab (asutuse mitteametlike eeskirjade järgi) olema teadmiste kontroll. Olenevalt koolitusest tehakse see formaalsemalt või siis vähem formaalsemalt ära, kuid enamjaolt ei jää saadud teadmistest laimalt mingit märki maha. Teada on vaid info, et töötaja X käis koolitusel ning lisaks võib olla koolitajal info kirjaliku testi tulemuste kohta (kui seda tehti). Kui siinkohal oleks võimalus kasutada õpimärki, saaks need välja tuua näiteks siseveebis konkreetse isiku andmete juures – nii on kõigile näha ja teada, mis küsimustega võiks selle töötaja juurde pöörduda. Küll aga kuna iga aasta lisandub uusi määruseid, nõudeid jne, peaksid ka välja antud õpimärgid olema hallatavad – kui on teada, et näiteks aastal 2014 välja antud õpimärgi teadmised enam 2015. aastal ei ole piisavalt pädevad, peaks töötaja need teadmised uuesti omandama. See põhimõtteliset tähendaks antud õpimärgi äravõtmist või siis kehtetuks muutmist. Nii öelda loorberitele puhkamajäämist ei tohiks olla. Kui õpimärk on ära võetud või muutunud kehtetuks, oleks kohe siseveebist võimalik välja võtta inimeste hulk, kes vajaksid täiendavat koolitust – läbi selle oleks võimalik ka planeerida koolitusi.


Jovanovic, J. & Devedzic, V. (2014) toovad oma artiklis näitena Ameerika Loodusloomuuseumi (American Museum of Natural History) raporti aastast 2013, kus kirjeldati õpimärkide süsteemi – osa õpimärkide süsteemiga mitteliitunud noored tõid välja, et õpimärkide väljaandmine võib õppimishuvi vähendada või siis ei suutnud nad tajuda õpimärkide kasu väljaspool muuseumi. Sarnaseid probleeme näen ka oma asutuses – on neid, keda selline hindamissüsteem motiveeriks, võimaldades muu hulgas näidata ka enda multifunktsionaalsust. Samas aga on ka kindlasti neid, kes näevad selles vaid nö mõttetut veidrust või näevad süsteemi väljatöötamiseks kulunud aega kui tarbetut ajakulu ning ei suuda näha õpimärkidest saadavat kasu.


Kuigi näen õpimärkide kasutamisel väga häid väljundeid, on õpimärkide andmise-omandamise süsteemi väljatöötamiseks vaja põhjalikku tööd. Mulle endale jääb siin edasiseks mõtlemiskoht – kas tasuks ehk hakata enda läbiviidavatel koolitustel õpimärke kasutama ning selle põhjalt saaks siis juba edasi vaadata kuhu tulevik viib.


Kasutatud kirjandus:



  • Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2014). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6


 


Link ülesandele:


https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/



https://signepr.wordpress.com/2015/11/03/opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

0 comments:

Post a comment