IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine.

30.10.2015 14:25 by Eno P

Uudistevoogude kogumisest.

RSS voogude tellimine vabastab kasutaja kaootiliselt ilmuvate uudiste või blogipostituste järele luuramisest. Piisab oma tellitud RSS voogudele, kasvõi korra nädalas, pilgu heitmisest ja polegi nagu millestki ilma jäänud. Miks uudisteportaalid võimaldavad RSS lahendust, kui tegelikult ju tahetakse, et lugejad käiksid pidevalt portaalis ja näeksid sisu (reklaami näiteks) võimalikult tihti?

Samas, nii jääb kasutajale vabadus aega kokku hoida, ja see ongi kõige olulisem.


Olen siiani RSS tellimist kasutanud ainult helifailide automaatseks salvestamiseks või voogesituseks nutitelefonis. Nüüd tegin Feedly konto ja lisasin sinna ka blogisid ning uudistevoogusid. Telefonis (Windows Phone) kasutan NextGen Reader rakendust mis ühildub ka Feedly kontoga. Raadiosaateid üritan kuulata vanast harjumusest reaalajas, tundub kuidagi vahetum … (ma ei teagi miks)


Muuseas, järelkuulamisvõimalus lööb tihti ka päevaplaani sassi. Näiteks, meie peres peavad lapsed olema õhtuse AK ajaks voodis ja unejutud loetud.  See reegel toimis senikaua, kui lapsed said teada, et Aktuaalset Kaametat (ja lastesaateid ka) on võimalik ka järelvaadata. Kindel päevaplaan sai laste poolt loomingulisust juurde, mis lõppes sellega, et nüüd jääb mul tihti AK lihtsalt nägemata, sest seda järelvaadata alati ei viitsi.

Vastulöögina teatasin kord peale lõunasööki, et magustoidu söömisest saab täna järelsöömine, sest ma ei viitsi seda serveerida, ja sööme seda näiteks homme … Ajakasutust reguleerivad sünapsid, väikeste peade ajukoore all, said hetkega tagasi lülitatud endisesse asendisse ja järgnesid protestid…


IFTTT

Mõtlesin pikalt – millist retsepti siin katsetada. Kasutan siiani väga väheseid keskkondi ja seega info kokku suunamise vajadust ei ole. Proovimise eesmärgil seadistasin järgmise olukorra: kui mu telefon liigub Tartu linna piirest väljaspoole (IF you exit an area), siis saadetakse minu gmaili kontole selle kohta e-kiri.


Vaatasin üle neljanda teema juures oleva keskkondade nimekirja ja uurisin veidi ka Top 100 Tools for Learning 2015 lehte.

Leidsin mõned tööriistad, mida olen kasutanud ja tänaseks olid ununenud. Näiteks on mul Delicious konto olemas juba pikemat aega. Mõned veebilehed on sinna ka järjehoidjatena salvestatud. Samas, ilmselt ei ole mul olnud vajadust neid linke (paljusid tean peast) Delicious keskkonnast järele vaadata. Nüüd on mul õppetööga seoses veebikeskkondade aadresse juurde kogunenud (pabermärkmikusse ja Google Drive jne). Kandsin need Delicious kontole kokku.


Uute keskkondade kasutuselevõtt tuleneb tihti hetkevajadusest. Mul on olemas ammu loodud Skype konto mida kasutan väga harva.  Skype on vajalik nende inimestega suhtlemiseks, kes ei viibi Eestis. Kõigepealt lepin kirjateel kõne kokku ja teatud ajaks login sisse. Mobiilside hinnad on ju Eestis nii madalad, et Skype kasutamine teineteisega ühendumiseks ei ole vajalik. Veebikonverentsidega on teine lugu, ja kavatsen tulevikus Skype selleks kasutada, kui vaja.

Screencast o Matic on mul ka olnud varasemalt kasutuses. Olen loonud õpilastele (video)kasutusjuhendeid oma arvutiõpetuse tundide tarbeks.

Twitteri kontot mul varem ei olnud. Lõin selle ja proovisin (#opikeskkonnad) suunas säutsuda ka. Loodan, et mind kuuldi.

WordPressi äpp on mul tahvlis olemas, aga reaalselt ei ole kasutanud. Igasugu pikemat tekstisisestamist nõudvad ülesanded teen ikkagi tavaarvuti abil ära.

Samas, kuna koolides on suund kolida tavaarvutitest üle nutiseadmetesse, siis pean järjest rohkem vajalikuks ennast kurssi viia ka äppidega, mis on  tuntuid veebikeskkondade kasutamiseks loodud. Mobiilirakenduse kasutajaliides on tihti sootuks teistsugune, kui veebibrauseris.


Link neljandale ülesandele.


https://enopihla.wordpress.com/2015/10/30/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

0 comments:

Post a comment