IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

26.10.2015 13:29 by Dagne P

Neljanda teema puhul paluti meil proovida ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu. Alustasin sellest, et laadisin oma tahvlisse vastava appi ning vaatasin läbi postitatud video Feedly kasutamise kohta. Sellest infot kasutades, lisasin oma feedlysse oma kursusekaaslaste blogid, mõned huvipakkuvad lehed ning eraldi kategooriana lisaks veel erinevate kursuste ajaveebi aadressid. Feedly näol leidsin endale hea abimehe, kuidas jälgida ja kiirelt vaadata uusi postitusi mulle huvipakkuvatel lehtedel. Midagi rasket ega ületamatut selle rakenduse kasutamise kohta ei täheldanud.


Kuna mul varem Twitteri kontot ei olnud, siis tuli ka sellesse keskkonda konto luua. Laadisin alla appi ja täitsin vajalikud väljad jms. Proovisin teha ka oma esimese “säutsu” HITSA poolt pakutava veebiseminari kohta ning lisasis hashtagi #opikeskkonnad. Loodan, et läks korda. Twitterini pole ma tõesti veel jõudnud ja ei teagi kas hakkan seda aktiivselt kasutama, kuid võib-olla aja jooksul avastan ma selles mingi wow efekti ja hakkan seda kasutama sama sageli kui mõnda teist harjumuspärast keskkonda.


IFTTT – esmapilgul ei saanud ma suurt aru, kuidas antud rakendus töötab ning otsisin lisa nii internetist kui ka teiste kursusekaaslaste postitustest. Lõpuks sain ideele pihta ning proovisin ka ise ühe retsepti luua. Minu soov oli, et kui ma postitan nt facebookis mõne pildi, siis salvestub see pilt ka minu google drive`i. Kuna aga google drive`s on maht üsna piiratud, siis ei ole see võib-olla parim retsept. Katsetamise jaoks oli aga piisav, sest tõepoolest see töötas. Kas ma seda ka kunagi hiljem mõne muu “If” ja “Then” jaoks proovin, seda ei oska hetkel öelda.

retsept


Varem olen loetelus nimetatud rakendustest kokku puutunud vaid: Skype, WordPressi ja Koolieluga.

Skype konto on mul pikka aega kasutuna seisnud ja alles täna võtsin selle uuesti lahti ning tegin kontaktides jms natuke puhastust. Varem kasutasin seda sõprade ja perega suhtlemiseks ning seda just pikkade vahemaade pärast. Sai ju inimesega n-ö näost näkku suhelda. Tänasel päeval kasutan kiireloomuliste sõnumite vahetamiseks peamiselt Facebooki võimalusi või e-maili.


WordPress on minu õpingute raames väga olulisel kohal ning selle tarbeks olen laadinud oma tahvelaruvutile ka vastava appi. Nii on vaid ühe puudutusega wordpress saadaval igal vajamineval hetkel.


Koolielu.ee portaaliga olen kokku puutunud ka enne õpinguid. Antud koolitöö raames Koolielu.ee lehte uurides leidsin huvipakkuva lingi, kus HITSA pakkus võimalust osaleda veebiseminaril “Ühisdokumentide kasutamine”. Teemad: Google Drive’is erinevate dokumentide loomine, failide ja kaustade jagamine, Moodle’i ühisõppematerjalid ning Prezi kasutamine esitluste jaoks. Arvan, et need teemad haakuvad minu praeguste õpingutega ning otsustasin ka seminaril osaleda. Veebiseminaril osalemiseks pidin eelnevalt selgeks tegema WebEx tööpõhimõtted ning tutvuma kasutaja meelespeadega. Seminarist hetkel rohkem ei saa rääkida, sest selle toimumiseni on veel natuke aega. Võib-olla saan sealt häid soovitusi, kuidas neid teemasid paremini näiteks oma töökaaslastele tutvustada.


Kui kellelgi on vaja natuke aega n-ö surnuks lüüa ja soovib väga näiteks oma postitust illustreerida, siis Koolielu.ee alt leidsin lisaks veel ühe toreda lehe, millel saab tekstikunsti luua. Texter on väga lihtne veebikeskkond tekstiga kunsti loomiseks.

Veebiaadress: http://tholman.com/texter/

tekstiline


Kuna mitmed kursusekaaslased ja õppejõud on kiitnud Evernote võimalusi, siis proovisin natuke omal käel aru saada selle võimalustest, kuid arvan, et praegusel juhul toimiks paremini õpe kursusekaaslaselt kursusekaaslasele – seega plaan küsida selle kohta Anneli M. ja Maia käest.


Huvi pakkus ka Pocket ning seda just sellepärast, et mul on varemgi ette tulnud olukorda, kus ma olen mõnest seadmest vaadanud mingit kindlat lehekülge ja soovides hiljem selle juurde tagasi tulla, siis enam ei suuda seda üles leida. Seega on antud rakendus kindlasti katsetamist väärt. Oma konto registreerimiseks saab kasutada google tunnuseid ning see teeb rakenduse veelgi kasutajasõbralikumaks. Miinus selle rakenduse juures on see, et ta ei salvesta origaalallika internetiaadressi vaid muudab lehe selliseks, et see oleks vaadatav ka offline ehk ilma ineternetiühenduseta. Seega kui tegemist on mõne väga vajaliku internetiaadressiga (nt on vaja täpset allika aadressi), siis selles rakenduses selle lehe salvestamine ei ole niivõrd kasulik).


Ma saan aru miks on vajalik, et tulevane haridustehnoloog prooviks, katsetaks, avastaks uusi võimalusi, mida tehnoloogia pakub ning nii nagu on erinevad inimesed, on ka erinevad vahendid, mida nad kasutavad. Ka seekord, kodutöö raames, proovisin erinevaid rakendusi – mõni meeldis, mõni mitte, kuid õpetlik on see olnud igal juhul. Antud kursus on avardanud mu teadmisi erinevatest keskkondadest ja rakendustest ning iga kord saan väikese eduelamuse osaliseks, kui olen suutnud midagi uut, põnevat ja kasulikku ära õppida ja seda rakendada.


Selle postituse võtaksin kokku järgmise tsitaadiga: “There can be infinite uses of the computer and of new age technology, but if teachers themselves are not able to bring it into the classroom and make it work, then it fails.” – Nancy Kassebaum


Link neljandale ülesandele.


https://dagnepress.wordpress.com/2015/10/26/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

0 comments:

Post a comment