IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

26.10.2015 2:02 by Angela M

Kolmandas teemas „1:1 arvutikasutus“ kirjeldan, kuidas kasutan mobiilseadmeid oma õppetöös ja personaalses õppimises

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/02/kolmas-teema-11-arvutikasutus/


Õppetöös kasutan suuremalt osalt Samsung tahvelarvutit, seega siis ka Android-tarkvara mobiilrakendusi. Tavapärasemad rakendused mida olen kasutanud ja kasutan ning mis on osaliselt seotus ka õppe- ja igapäevatööga on GMail, Google Drive, Facebook, GoogleMaps ning EPUBReader, mis töötab igas arvutis, kus on Firefox.


Tiki-Toki keskkonnas olen loonud ajajoone kooli ajalugu tutvustava materjaliga, mida aeg ajalt täiendan. Popplet´i kasutan mõistekaartide tegemisel.


Google Drive keskkonda kasutan igapäevatöös ja õppimises. Lisaks õppematerjalide ja dokumentide jagamisele kasutan Google Drive`i veebipõhiste küsitluste koostamisel. Mitmeid aastaid olen Google Drive´is läbi viinud õpilaste kirjandusalaseid veebiviktoriine.


E-õppematerja kogun ja jagan Dropbox ja Box keskkondades, mis annavad hea võimaluse e-õppematerjale pilves hoida ja on suhteliselt mahukad.


https://play.google.com/store/apps/details?id=com.dropbox.androidDropbox – pääsed ligi süle- ja tahvelarvutist ning nutitelefonist, kus iganes. liikvel olles saab Dropdox äpi kaudu sedasama kausta sirvida. Lihtne, praktiline ja kasulik ja tasuta.


8n_aWty35-R68dI3oN55v8SPauTYyc-Va_yQOZiTGlH8Z80vieIaEYl5unmaVdXZYA=w300

Box – põhimõtteliselt sama mis Dropbox


Mobiilirakenduste kasutuse ja VOSK meetodid


Mobiilseadmete kasutus ning VOSK meetodi rakendamise intensiivne kasutus õppetöös on kestnud üle aasta, kui Pärnu Vanalinna Põhikoolist sai programmi „Digipööre” üks pilootkoole. Nutiõppe edendamiseks kinkis Elisa 2014 oktoobris koolile 30 Samsung Galaxy Tab 4 tahvelarvutit. Kui õpilastel ei ole võimalik oma seadest tundi kaasa võtta või ei saa nad oma seadet mingil põhjusel kasutad, kasutame õppetöös olemasolevaid tahvelarvuteid.


Õppetöös kasutatakse mobiilirakendustest enim Socrative’i ja Kahooti keskkonda.

Socrative’is on lihtne koostada kas valikvastusega, õige/vale-versioonis või lühivastuse kirjutamisega teste. Socrative’i keskkonnas õpiülesandeid mina ise koostanud ei ole, kasutan rohkem Kahooti.


Kahoot keskkond võimaldab koostada ühe õige valikvastusega ülesandeid. Näen oma arvutist, mitu õpilast on küsimusele juba vastanud ning esitada seejärel uue küsimuse. Kahoot on mänguline ning õpilane saab lahendamise ajal kohe tagasisidet, kas ta vastas õigesti, mis õpilastele iseenesest meeldib. Kahooti keskkonda kasutan 5 klassi loodusõpetuses tunnis mõistete õppimiseks ja eesti keele tunnis, viimases küll harvem. Kahooti keskkonna kasutust õppetöös kavatsen jätkata ka edaspidi.


Keeleõppes on koolis levinumad keskkonnad LearningApp ja Quizlet

LearningApp võimaldab õpetajal sisestada pilti, kaarti, heli, teksti. Koostada saab järjestamise, valikvastuste, grupeerimise, paaride moodustamise, arvuliste lahenduste, lünkade täitmise jne ülesandeid. LearningAppis saab kasutada ka juba olemasolevate harjutuste kogu. Õpetajad on koostanud selles hulgaliselt õpimänge, mida õpilased saavad mängida nii arvutis, mobiilis kui tahvelarvutis.


Quizlet – tegu on abistamaks võõrkeele õppimisel ja  õpetamisel. Olemas on ka äpid ehk rakendused Android ja iOS (iPad, iPhone) seadmetele. Keskkonda saab sisestada näiteks sõnad või mõisted, mis peavad järgmiseks tunniks selgeks saama ning luua neist erinevat tüüpi ülesandeid, mida läbi mängides saab teema selgeks.


Kokkuvõttes kasutan õppetöös ja personaalses õppimises mobiiliseadmeid sageli. Need keskkonnad mis eespool nimetatud said, on enim levinumad õppetöös, kuid üldiselt on veel päris mitmeid keskkondi, mille kasutust tuleb ette õppetöös või personaalses õppimises.


Õppeülesandes viidatud materjale oli väga hariv lugeda, kus toodi välja millised on VOSK väljakutsed, probleemid, eelised ja rakendusvõimalused ning millised on innovaatiliste õpistsenaariumide rakendamise kitsaskohad VOSK kontekstis. Digipädevuste rakendamine õppetöös on uue põhikooli riikliku õppekava üks osa ning e-õppevara arendus ja kasutus muutub üha olulisemaks nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks. E-õpikute osas pole veel täit selgust, kuid muutused e-õpikute osas siiski toimuvad, arvestades tehnoloogia arengut ning muutuvaid pädevusi.

Samuti oli huvitav lugeda, palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. VOSK’i abiline (Taimi Dreier) ja PG nutikad (Birgy Lorenz).


Omapoolselt tooksin välja ka hetkel enda jaoks huvipakkuva Pärnu linna koolidevahelises koostöös e-õpet toetava Digiõpiku. Õpilood VOSK meetodi rakendamiseks koolitundides.


Digiõpik on mõeldud õpetajatevahelise teadmiste, tarkuse ja praktiliste kogemuste jagamiseks. Avalikuks kasutamiseks kogutakse kokku Pärnu koolide poolt läbiviidud nutitundide õpistsenaariumid, metoodilised materjalid, õpetajate ja õpilaste poolt valminud õppematerjalid.

Veebilehele lisatakse ka õpetajate poolt kirja pandud õpistsenaariumid, mis sisaldavad:

• õppetegevuse eesmärki;

• ülesande ja tegevuste kirjeldust;

• tegevustega seotud ja tunnis kasutatud õpikeskkondade/rakenduste valikut ja kirjeldust;

• õpikeskkondade/rakenduste juhiseid;

• tunnitööna valminud head näited õpilaste töödest


https://angelawordp.wordpress.com/2015/10/26/kolmas-teema-11-arvutikasutus/

0 comments:

Post a comment