IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

23.10.2015 8:41 by Kati L

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/


Algatuseks tekitasid minus segadust materjalides standardi ja spetsifikatsiooni mõistete kasutamine. Mina mõistan terminit “standard”  kui mingit tunnustatud normdokumenti, mis on loodud selleks, et mingi teemaga tegelejad käituksid sarnaselt, milles on kirjeldatud kindlad reeglid mingite tegevuste jaoks (enam-vähem võrdsena seaduse või määrusega). Ja spetsifikatsioon on minu jaoks detailne kirjeldus tarkvaraarendajale kuidas ta peab mingi tehnilise lahenduse programmeerima.

Õpikeskkondade ja õpivõrgustike konspektist sain alguses aru nagu SCORM oleks tehnoloogiline vahend mis võimaldab õppematerjale süsteemi laadida, lahti pakkida ja esitada. Võtsin kõrvale projektijuhtimise konspekti, kus  SCORMi on mainitud kui “elektrooniliste õpihaldussüsteemide arendajatele täitmiseks iseenesestmõistetavat” mudelit. Lähemalt uurides ka õpikeskkondade materjale sain kinnitust, et SCROM on ikkagi standard, millele peavad kõik loodavad elektroonilised õpikeskkonnad vastama.


Feedlyga tutvumiseks alustasin Hansu videojuhendist ja proovisin siis samuti lisada omale mõne keskkonna mida jälgida ja neid siis ka läbi Feedly lugeda. See õnnestus päris lihtsalt. Selgub, et Feedlyst saab oma jälgitavaid keskkondi ka jagada, seda küll Pro (tasulise) paketiga. Oma õppetöös saaks Feedlyt kasutada näiteks nii, et koguksin siia erinevate ainete õppematerjalides toodud tutvumist vajava kirjanduse lingid. Praegusel juhul olen need lingid lisanud veebibrowseri bookmarkidesse. Lisaks on Feedlys tõesti mugav jälgida blogipostitusi – et mitu uut postitust on tekkinud. Hea on see, et keskkonda ei pidanud eraldi kasutajat tegema vaid sai kasutada google/facebooki kontot.


Feedly


Twitterisse saamine oli juba tüütum, tuli kasutaja luua. Jagasin Twitteris Moodle keskkonda: moodle.hitsa.ee #opikeskkonnad. Twitterit saab samuti kasutada kindlaid hashtage kasutades info jagamiseks.


Twitter



Ka IFTTTi
pidi konto looma. Suutsin luua küll oma retsepti kuid ei suutnud seda toimima panna. Alla laadisin ka IF äpi mis oleks pidanud retsepti aktiveerima (äpis näitas küll retsepti olemasolu) kuid vastamata kõne kohta mulle siiski sõnumit ei saadetud. Eks pean veel katsetama. IFTTT võiks õppetöös küll kasutada nt IF: Õpikeskkondade ja õpivõrgustike blogisse tekib uus postitus, THEN: saada mulle sõnum.


IFTTT



Järgmiseks sirvisin teie poolt väljapakutud vahendite nimekirja ja pean tõdema, et neist vaid kolm on mulle tuttavad – Skype, WordPress ja Google hangout.


Kuna  millegi konkreetse järgi valikut teha ei osanud, valisin tutvumiseks nimekirjast esimese (Netvibes) ja viimase (Doodle).


Netvibes on minu arust sarnane Feedlyle kuid sisukam. Esiteks muidugi tuli luua kasutaja. Siia saab koondada erinevad veebilehed, ajalehed, videod, pildid, ajaveebid, e-posti, otsingumootorid, kalendri, ilmateate, mängud jm. See on keskkond, kus ühes kohas koos on kogu võimalik info, infot saab jagada teistega ning keskkond on kasutatv nii arvutist kui telefonist. Netvibes võib olla kas oma isiklike asjade koondumiskoht või kasutada ka õpikeskkonnana. See keskkond pakkus mulle rohkem huvi kui Feedly, uurin seda keskkonda kindlastipõhjalikumalt edasi.


Netvibes



Doodle
on selles suhtes mugav, et kasutamiseks ei pidanud kasutajat looma. Keskkond võimaldab kujundada küsitlusi, seda just konkreetsete kuupäevade osas – kas saad osaleda mingil kuupäeval mingil kohtumisel. Kindlasti saab keskkonda ära kasutada õppes, näiteks ikka jälle mingi kindla kuupäeva kokkuleppimiseks- nt mis päeval keegi esitluse teeb või kellega meeskonnas on. Sellele rakendusele leian tõenäoliselt kasutust lasteaias rühma esinaja rollis, kus on sageli vaja midagi kokku leppida – valikuid teha – nt milline kingitus lastele jõulu ajal kotti sokutada või mis päeval jõulupidu korraldada.


doodle


Vabandan piltide kvaliteedi pärast, selle sõi wordpress mingil põhjusel ära.


https://katiliik.wordpress.com/2015/10/23/119/

1 comments:

Hans Põldoja to Kati L

27.10.2015 17:31

Õpitehnoloogia standardiseerimise protsess on hästi lahti kirjutatud selles artiklis:


Duval, E. (2004). Learning Technology Standardization: Making Sense of it All. ComSIS, 1(1), 33–43. http://doi.org/10.2298/CSIS0401033D


Standard on standardiorganisatsiooni (ISO, IEEE jmt) poolt vastu võetud dokument. Enne seda on tegemist spetsifikatsiooniga. Õpitehnoloogia alal tegeleb spetsifikatsioonide väljatöötamisega näiteks IMS konsortsium:

https://www.imsglobal.org/specifications.html


Kui tarkvaraprojektide juures kõneldakse “spetsifikatsioonist”, siis on see lühendatud versioon mõistest “nõuete spetsifikatsioon” (requirements specification).


LikeLike

Post a comment