IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Teine teema: personaalsed õpikeskkonnad

29.09.2015 10:03 by Dagne P

Tehes endale selgeks, mis on personaalne õpikeskkond, siis kokkuvõtvalt võiks seda kirjeldada kui keskkonda, mille õppija saab ise kujundada ja ühtlasi võtab ka suurema vastutuse oma õppimise ees. Personaalne õppekeskkond tähendab minu jaoks seda, et ma olen ise õppijana loonud endale sobivatest vahenditest keskkonna, mis loob mulle head võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetab minu arengut.


Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimiselning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Personaalse keskkonnaall mõeldakse erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku. Peale tehniliste vahendite hõlmavad personaalsed õppekeskkonnad ka kõiki instrumente, materjale ja inimressursse, millest õppija on teadlik ja millele tal on ligipääs antud ajamomendil. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahenditest, mis tema nägemust mööda on vajalikud (Pata & Laanpere, 2009). 


Magistriõpingute raames on minu jaoks kõik uus. Uus eriala, erinevad õpihaldussüsteemid, ajaveebi pidamine ja ülesannete avalik postitamine, kaugõppe vorm õpingute raames, suurenenud vajadus korraliku internetiühenduse ja heade tehniliste vahendite järgi jne.

Varasemate õpingute ajal ei ole mul enamasti rohkemat vaja läinud kui sülearvutit ja printimisvõimalust. Alustatud õpingute raames olen pidanud palju kohanema ning looma enda jaoks uue süsteemi õppimiseks, et kõik eesmärgid saaksid täidetud ja vajalikud tööd esitatud. Mõistan, et erinevate uute keskkondade ja vahendite kasutamine on üheks osaks antud eriala õppimisel ning võtan seda kui õppevormi. Ma loon oma õpikeskkonna ise, kuid see on mõjutatud suurel määral õppejõudude poolt antud ülesannetest ning nende lahendamisest. Näiteks ma poleks ilmselt kunagi vabatahtlikult hakanud ajaveebi pidama ning sinna regulaarselt postitusi lisama hakanud. Seega jah, mitmete õppehaldussüsteemide kasutamine ja ajaveebi pidamine on kindlasti nö peale surutud õppejõudude poolt, kuid ma leian, et see ei ainult negatiivne. Mitmes aines on soovitud, et me postitaks oma ülesanded ajaveebi – see aga loob meie isiklikust ajaveebist ühe keskse koha kuhu koguda kokku oma õpingutega seotud tegevused. Nii on need lihtsalt leitavad ja kättesaadavad ning heaks võimaluseks eneseanalüüsi tegemisel. Iga postitus võiks ideaalis muutuda sisutihedamaks ning sisaldada ka erinevaid õpimomente ja üha enam oma õppetegevuse analüüsimist. Huvitav on tutvuda ka erinevate õpihaldussüsteemidega ning õppida tundma nende kasutusvõimalusi.


Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline?


Oma personaalse õpikeskkonna joonise tegin kasutades tahvelarvutile mõeldud rakendust SimpleMind Free Maps. Ma pole varem ühtki arvutipõhist mõttekaardi koostamise tarkvara kasutanud ning seega valik ei põhinenud eelnevatel teadmistel. Antud rakendusega ei ole võimalik faili jagada, selleks tuleb viia läbi tasuline upgrade. Kui on olemas probleem, siis üsna suure tõenäosusega leidub ka lahendus. Nii tegin tahvlil ekraanitõmmise ning salvestasin mõttekaardi, et seda oleks võimalik jagada. Iseenesest on antud rakendust mugav kasutada ja jäin uue katsetusega üldjuhul rahule.


Minu isiklik õpikeskkond

Joonis. Minu personaalne õpikeskkond


Minu personaalne õpikeskkond koosneb erinevatest osadest, mis on otseselt või kaudselt kõik omavahel ühendatud.

Õpet toetavad tehnilised vahendid, võimalused, rakendused ehk kõik need, mida vajan õppeeesmärkide täitmisel. Füüsilised vahendid (sülearvuti, tahvelarvuti, printer, nutitelefon) nind nendes kasutatavad programmid, Internet ja sealt tulenevad võimalused. Interneti olemasolu on minu personaalses õpikeskkonnas üsna olulisel kohas ning sellepärast olen püüdnud tuua kõigisse oma seadmetesse kvaliteetse ühenduse. Nii õppematerjalide kättesaamiseks, töötlemiseks, tutvumiseks kui ka iseseisvate ülesannete esitamiseks on vajalik internetiühendus ja oma seade, milles seda kõike teha. Ka isikliku ajaveebi (kooli poolt kujundatud õpikeskkonna osa) toimimiseks on vajalik interneti olemasolu, seda nii selle täiendamiseks kui ka teiste ajaveebide sirvimiseks (kursusekaaslased, õppejõud, ainete ajaveebid).

Väga paljud minu personaalse õpikeskkonna osad on seotud interneti kasutamisega, kuid mulle meeldib ka traditsiooniline pastapliiats/paber konspekteerimine. See on üks minu õppeviise, mille läbi suudan paremini enda jaoks infot läbi töödelda, luua seoseid ning paremini teadmisi meelde jätta. Arvutil/tahvelarvutil kirjutamine on kohati nii mehhaaniline, kuid mina vajan õppimiseks erinevaid visualiseerimisvahendeid.  Oma joonises tõin välja ka õpimapi, milles on mul erinevate ainete materjalid, konspektid jms väljaprinditud kujul, sest võimalusel loen ma pikki tekste ja konspekte pigem paberi pealt kui arvutiekraanilt. Leian, et tänapäeva inimesed (ka mina ise) veedavad liiga palju aega erinevate ekraanide ees ning nii olengi enda jaoks pigem õppematerjale proovinud välja printida ja koostanud endale õpimapi, milles neid süstematiseeritult hoida ja koguda.

Lisaks tõin välja sotsiaalmeedia võimalused ja ka hobidest tulenevad keskkonnad, sest esimesena nimetatud vahendite läbi oma väga mugav ja kiire suhelda erinevate inimestega ja ka kursusekaaslastega. Läbi youtube ja pinteresti lehekülgede saan huvitavaid mõtteid/ideid kas tööalaseks tegevuseks või ka enesearendamiseks. Läbi youtube´i olen iseseisvalt õppinud kasutama ka mitmeid arvutiprogramme jne.

Kirjeldasin oma õpikeskkonna joonisel ka füüsilist õpikeskkonda, sest just nii mõistsin ma kunagi õpikeskkonna mõistet – et oleks olemas ruumid, vahendid õppimiseks, hea valgustatus, vajalik rahu ja vaikus keskendumiseks jne. Samas loob meeldiv ja mugav füüsiline keskkond ka praeguste õpingute raames paremad eeldused õppimiseks ja teadmiste omandamiseks. Ka töökoht võimaldab õppimist, seda nii vabadel hetkedel (olemas tehnilised vahendid) kui ka töö raames.


Link ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/category/ulesanded/


Kasutatud kirjandus:


Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)


https://dagnepress.wordpress.com/2015/09/29/teine-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment