IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Teine teema: personaalsed õpikeskkonnad

28.09.2015 15:53 by Ivar J

Kõiki inimesed on erinevad. On küll inimesi kes on näiteks ühiste huvidega, näevad ühesugused välja, kui kuskil on alati erinevus. Nad erinevad oma vajaduste, iseloomu ja eesmärkide poolest, sammuti on inimestel erinevad õpistiilid ehk kuidas nad kõige paremini õpetatavat omandavad. Taani kodukaitse organisatsioon kasutab oma instruktorite väljaõpes 4MAT mudeli, mis kategoriseerib õppurid nelja erineva õppimisstiili vahel, kuid kindlasti on taolisi mudeleid veel. Selle mudeli järgi on neli õppimisstiili tüüpi:


4MAT mudel

4MAT õppimisstiilid



  1. tüüp (Reflekteerija) – nad integreerivad kogemuse enda mina pilti. Neid paneb õppima selge väärtus (miks?). Nad õpivad kuulates ja teistega ideid jagades. Neile meeldib tegelda “suurt asjadega” ja luua harmooniat. Nad on loovad mõtlejad ja usuvad ennekõike enda kogemusse. Nad oskavad enda kogemust mitmest perspektiivist vaadelda.

  2. tüüp (Teoreetik) –  nad moodustavad teooriaid ja kontseptsioone, integreerides oma vaatlustulemused juba teadaolevasse. Nad õpivad ideid läbi mõeldes (mida?). Nad otsivad kestvust ja vajavad ekspertide arvamust. Neile meeldib mõelda järjestikuselt ja laskuda detailidesse. Neile meeldib tavapärane ja konservatiivne klassiõppetund.

  3. tüüp – (Pragmaatik) nad integreerivad teooria ja praktika. Nad omandavad teadmisi läbi kinesteetilise ja käelise tegevuse. Nad õpivad teooriaid testides ja tervet mõistust kasutades. Nad on pragmaatilised, oskuskusi väärtustavad, strateegilised mõtlejad.

  4. tüüp (Aktivist) – nad integreerivad kogemuse ja rakenduse. Nad õpivad läbi katsetamise ja ise avastades. Neile meeldivad riskid ja uued ideed. Nad on äärmiselt kohanemisvõimelised muutuvas olukorras  ja hiilgavad, kui on tarvis olla paindlik. Nad tihti jõuavad täpsetele järeldu õpetwstele ilma loogilise tõenduseta.


(About Learning: What is 4MAT, 2015)


Nagu näha, siis kõik erinevad tüübid õpivad täiesti erinevalt ja vajavad erinevad lähenemist ning meie, õpetajad, ka teame seda. Kuid me tihti ei tegutse, et nende kõigini jõuda. Võidavad vaid need, kellele meeldib traditsiooniline klassiruum (tüüp 2), teised jäävad hätta. Huvitav on ka fakt, et õpetaja kipub õpetama just selles stiilis, milles ta ise tugev on. Seega kui õpetaja on oma stiililt reflekteerija, siis ta ehitabki oma tunnid üles tegevusele ja vestlusele, kus õppurid saavad enda ja teiste tegevust reflekteerida. Kuid teiste stiilide esindajad tõenäoliselt ei õpi seal efektiivselt ja õpimotivatsioon on madal. Kuid tehnoloogia arenedes ning arvutipõhiste õpikeskkondade ja suhtlusvõrgustike tekkides, on õpilased ise asunud probleemi lahendama, luues endale personaalse õpikeskkonna, mis vastab täpselt nende vajadustele ning alateadlikult arvestab (Henri, Charlier & Limpens, 2008) nende personaalset õppimisstiili. Seal kus turg (kool) toodet ei paku, kuid nõudlus ja võimalus on olemas, laheneb probleem kiiresti ilma kooli abita. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavadõppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega (Pata & Laanpere, 2009). Personaalsete õpikeskkonnad peidavad endas suurt ideed: autonoomne ja ennastjuhtiv õppur (Henri, Charlier & Limpens, 2008). Kool saab kindlasti õppuri personaalset õpikeskkonda mõjutada, andes talle tema vajadustele vastavaid või õppurile tähendusrikkaid ja põhjendatud tööriistu. Ma ei kahtle tulevikus õpetajate vajalikkuses, kuid ma kahtlen NENDE õpetajate vajalikkuses, kes ei suuda taolisi tööriistu õppurile pakkuda.


Võrreldes õpihaldussüsteemidega (LMS), on personaalsetel õpikeskkonnal (PLE) mitmeid eeliseid:



  • PLE on avatud süsteem, mis toetab elukestvat õpet;

  • PLE võimaldab õppuril ise sisu korraldada;

  • PLE võimaldab õppuril paremini integreerida oma senine kogemus õpetatava teemaga;

  • PLE kasutajad ei pea eraldi õppima kasutama süsteemi kasutajatuge;

  • PLE võimaldab suuremaid võimalusi sotsiaalseks õppeks.


(Johnson, Hollins, Wilson & Liber, 2007)


Ma ise näen ka võimalikke ohukohti PLE kasutajatele: kui õpetatav sisu on lihne või eksisteerib üks õige tegutsemisviis, siis on oht, et õppuri käes see teadmine moondub ja õpitakse valesti. Kuna õppuri PLE koosesis ja täpne sisu on tihti vaid tema teada, siis võib tekkida probleeme andmete turvalise seisukohalt.


minu PLE

Minu personaalne õppekeskkond


Minu personaalne õpikeskkond magistiõppe raames on kindlasti suuresti mõjutatud õppejõudude “pealesurutud” lahendustest. Kas ma ise vabatahtlikult blogi peaks? Tõenäoliselt mitte (ma olen ikka tavaliselt näpuga näidanud nende suunas, kes seda teevad)! Kuid ma leian, et see  vahetevahel polegi halb. Paljusid lahendused on mulle katsetamise ja tegevuse käigu meeldima hakanud (nt Edufeedr). Kuid on ka neid lahendusi, mille suhtes mul on tekkinud tõrge, tõenäoliselt pole ka õppejõud seda mulle tähendusrikkaks mõtestanud. Kui minna tagasi õppimisstiilide juurde, siis ma pean ennast neljandat tüüpi õppuriks. Mulle meeldib huvitavatel loengutel käia, kuid kui ma neid oma organisatsiooni või endale olulisse konteksti kohandada ei suuda, siis tõenäoliselt mul huvi kaob. Seega konteksti loomiseks on minu personaalses õpikeskkonnas kindlasti koht Kaitseliidul ja seal kasutatavatel õppesüsteemidel. Sammuti on minus ka esimest tüüpi õppijat ning seega peab teema olema mulle tähendusrikas ja minu väärtusmaailma sobinduv. Mulle väga meeldib mõtteid ja ideid visualiseerida, seega on minu õppekeskkonnas ka koht erinevatel programmidel, mis seda võimaldavad (Visio, Edraw jne). Kuigi ma olen suhteliselt avatud inimene ja suhtlen täitsa vabalt, kuid mulle ei meeldi seda teha virtuaalmaailmas. Pigem mulle meeldib vahetu kokkupuude inimestega. Virtuaalmaailmas on olen suhteliselt laisk suhtleja ning kogun pikalt jõudu, et kirjadele ja sõnumitele vastata. Seega erinevad sotsiaalvõrgustiku teenused (Facebook, kommentaariumid jne) pole mulle loomuomased, kuid ma olen sunnitud neid kasutama.


Varasemate õpingute ja tööelu jooksul on mu personaalne õpikeskkond olnud oluliselt väiksem, kui ta praegu on. Sinna pole kuulunud blogid ja kõik sellega seonduv. Seoses sellega, et minu organisatsioon kasutab õppehaldussüsteemine ILIAS-st, on ka see süsteem minu keskkonnas väikest rolli mänginud. Kuid antud süsteemi kasutajamugavusest tingituna on enamik õppehaldusega seotud toimingutest tehtud ikkagi e-maili vahendusel.


 


Kasutatud kirjandus:


About Learning: What is 4MAT?. (29. September 2015. a.). Allikas: About Learning, Inc kodulehekülg: http://www.aboutlearning.com/what-is-4mat


Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut


Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. (2008). Understanding PLE as an essential component of the learning process. In Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2008 (pp. 3766-3770). Chesapeake, VA: AACE.


Johnson, M., Hollins, P., Wilson, S., Liber, O. (2007).  Towards a reference model for the personal learning environment.  Ascilite Conference, Sydney, Australia 2007


Viited:


https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/22/teine-teema-personaalsed-opikeskkonnad/


https://ijanson.wordpress.com/2015/09/28/teine-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment