IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid: Esimene ülesanne

15.09.2015 23:30 by Ivar J

Esimene päev


Otsustasin proovida õpihaldussüsteemi Eliademy, sest mind kõnetas fakt, et tegemist on eestikeelse keskkonnaga, mis võiks olla täiesti arvestatav valik minu koolile (Kaitseliidu kool). Kui paljud muud Euroopa riigid saavad uhkeldada, et tegemist on kakskeelse riigiga, kus kõik kodanikud suudavad soravalt inglise keelt rääkida (näiteks Taani), siis siin Eestis me paraku seda veel öelda ei saa. Seega keele aspekt mängib siiamaani olulist rolli. Eliademy esmamulje oli väga hea: kaasaegne disain ning paljulubav reklaam, mis lubas 3 sammuga ilusa e-kursuse luua. Võrdluseks õpihaldussüsteemiga ILIAS, mis minu organisatsioonis on kasutusel (paljuski just sellepärast, et teda on hinnatud piisavalt turvaliseks), siis selle kujundus on jalgu jäänud kuhugi eelmisesse kümnendisse ning pidev arendustöö on ta väga keeruliseks muutnud. Eliademy tundub olevat nendes valdkondades parem.


Proovin ennast registreerida, kuid kohe ilmnes tõrge: keskkond ei toeta Internet Explorer 11 veebibrauserit, mis on paraku minu tööarvutis ainuke lubatud lehitseja. Pean mõni teine päev kodus jälle proovima… Sellega seoses tekkis mul kohe küsimus: kas õpitarkvara peaks kohanduma õppija vajaduste ja võimalustega või vastupidi. Tänapäeval on erinevate tarkvarade valik sisu toomiseks meeletu ning erinevaid failiformaate palju. Kui lähtuda õppijakesksest lähenemisest, siis minu ootus on, et õpitarkvara kohanduks just MINU vajadustega ning oleks valmis koostööd tegema just nende programmidega, mis MINU arvutis on.


Tänavu oli mul võimalus külastada BETT haridustehnoloogia messi Londonis, kus mind kõnetas sügavalt õpihaldussüsteem Firefly. Eriti meeldisid mulle selle keskkonna arendemise põhimõtted:



  • Lihtsus – parem vähe häid võimekusi, kui kõik kujutletavad võimekused;

  • Haridus – koolid ei ole äriettevõtted, fookus on õppuril;

  • Õpetajatel on kiire – aitame õpetajatel aega säästa, mitte kulutada;

  • Integreerime, mitte ei leiuta jalgratast – koolides on juba väga palju erinevaid infosüsteeme. Firefly märkamatult ühildub nende kõigiga.

  • Mitte ainult tarkvara – tegemist on suurema kontseptsiooniga, kuhu kuuluvad ka süsteemi juurutamine, koolitamine ja toetamine.

  • Iga kool on erinev ja oma nägu – tarkvara kohandub sinu kooliga, mitte kool tarkvaraga.


(Home: Firefly Learning LLP, 2015)


Selle briti firma tarkvara püüdis ühilduda ise kooliga ja selle vajadustega ning see oli LIHTNE. Proovisin isegi sinna sisu toota: lihtsalt lohista tekst ja pildid leheküljele ja valmis ongi! Lisaks pakkus tarkvara erinevaid lahendusi sotsiaalse õppimise võimaldamiseks. Mul on tunne, et just see on õige viis, kuidas kaasajal head õpitarkvara arendada. Paraku on antud firma alles tuult tiibadesse saamas ning nende fookus oli suunatud just briti koolidele, mitte riigist välja.


Teine päev


Proovisin õpihaldussüsteemi Eliademy’s kursust koostada. Seekord siis isikliku arvutiga, kasutades Mozilla Firefox uusimat veebilehitsejat. Sisse sain logida, kasutades oma isiklikku Facebook’i kontot. Uue kursuse loomine oli tõesti lihtne: kirjuta kursusele nimi ja lühikirjeldus ning vasta mõnele kategoriseerivatele küsimustele. Sama lihtne, nagu ettevõtte loomine Eesti Vabariigis (võrreldes siis teist riikidega). Kuid nagu ettevõtjatelgi, kes tihti satuvad raskustesse, et uus firma kasumlikuks pöörata, nii tekkisid ka minul raskused, et selles keskkonnas õppetöös tõsiseltvõetavat partnerit  näha.


Sisu töötlemiseks kasutatav sisuhaldussüsteem (CMS) tegi kõike mis vaja, kuid mitte väga mugavalt. Originaaldokumendi kujundust matkida mul täielikult ei õnnestunud, piltide ja videode lisamisel tuli seadistada väga palju erinevaid parameetreid. Visuaalselt esteetilist kujundust kohati ei õnnestunudki saavutada (võimalik, et see oli ka minu oskustes kinni). Korraks tekitast elevust võimalus pidada tarkvara vahendusel veebiseminare, kuid lähemal vaatlus tuli välja, et tegemist on tarkvara tasulise rakendusega (tarkvara on muidu tasuta, kuid piiratud võimekusega, täisversiooni eest tuleb maksta 1€ kasutaja kohta). Ülesannete jagamiseks oli võimalus kas kirjutada leheküljele ülesande kirjeldus või laadida üles eraldi fail. Samuti oli võimalus korraldada valikvastustega küsitlust või testi. Olles kasutanud õpihaldussüsteemi ILIAS ja proovinud Firefly’d, kus on väga palju võimalusi ülesannete jagamiseks ja hindamiseks, siis Eliademy võimekus selles vallas oli väga kahvatu. Õppimise sotsiaalse poole toetamiseks oli ainukeseks lahenduseks võimalus pidada foorumit. Enda organisatsiooni vajadustest lähtuvalt, kus me tahame, et meie oleks süsteemi omanikud (süsteem jookseks meie hallatavast serverist), siis taolist lahendust nad ei pakkunud. Kui proovida hinnata  antud süsteemi, siis üks kaasaegne  õpihaldussüsteem peaks:



  • toetama konstruktivistlikku õpikäsitust;

  • toetama koostööd õppurite vahel;

  • lähtuma õppuri personaalsetest vajadustest;

  • olema võimeline integreeruma muude süsteemidega;

  • olama avatud  ja toetama arendustööd kõikide huvigruppide poolt ning jaoks;

  • olema kuluefektiivne ja võimaldama maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid süsteeme.


(Watson & Watson, 2007)


Kui lähtuda nendest põhimõtetest  ning minu kasutajakogemusest, õpihaldussüsteem Eliademy paraku kõrgeid punkte ei saa ning kaasaegseks süsteemiks seda pidada ei saa.


Mis puudutab õppimist, siis Eliademy sobib pigem faktiliste ja kontseptuaalsete teadmiste edasiandmiseks, mis ei nõua suurt kognitiivset võimekust ega eelda erilist sotsiaalset mõõdet. Taoline võimekus iseloomustab paljusid õpihaldussüsteeme, kuid kaasaegne lähenemine õppimisele eemaldub taolistest kõik-ühes süsteemidest, pigem on oluline valida õige tööriist ülesande täitmiseks, lähtudes ennekõike õppuri vajadustest. Selle ülesandega aga kõik-ühes süsteemid, nagu Eliademy, hakkama ei saa. (Siemens, 2004)


Kokkuvõtvalt, Eliademy on küll väga lihtne süsteem, kuid selles lihtsas paketis ei pakuta erilist võimekust. Kui eesmärk on lihtsalt õppetöö sisu ja  korraldusliku poolt hallata, siis on see keskkond täiesti piisav, kuid kaasaegselt korraldatud õppetöö juhtimine nõuab oluliselt võimekamaid süsteeme, mis suudavad seejuures jääda lihtsaks.


Kasutatud kirjandus:


Home: Firefly Learning LLP. (12. September 2015. a.). Allikas: Firefly Learning LLP kodulehekülg: http://fireflylearning.com/


Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 28-34.


Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm


Viited:


https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/06/esimene-teema-virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/


https://ijanson.wordpress.com/2015/09/15/virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid-esimene-ulesanne/

3 comments:

Kati to Ivar J

18.09.2015 11:50

Wow! Super hea kokkuvõte. Su kokkuvõtte lõpus avaldatud arvamus, et “Eliademy on küll väga lihtne süsteem, kuid selles lihtsas paketis ei pakuta erilist võimekust” tekitas kohe huvi, et kas minu poolt testitud Schoologys ongi rohkem võimalusi kui Eliademys või hindasin ma ise oma esimest kokkupuudet Schoologyga kõvasti üle. Leidsin selle olevat lausa suurepärane süsteem:-). Ehk ühek ilusal päeval jõuan ka Eliademyt testida.


LikeLike

a4motsmees to Ivar J

20.09.2015 13:01

Ivar, sa oled teinud väga hea ülevaate Eliademist. Ka mina katsetasin Eliademi ja mulle jättis see positiivse mulje. Väga hea, et oled kirjutanud ka probleemidest, millega kokku puutusid. Minul sellised olukordi ei tekkinud. Ju siis see näitabki kui erinevad vajadused on asutustel ja sellest lähtuvalt tuleb leida endale sobivaim keskkond. Tänud, et tutvustad ka täiesti uut keskkonda Firefly. Võtsin selle endale uurimisobjektiks.


LikeLike

enopihla to Ivar J

21.09.2015 9:52

Väga hea, et jagad oma kogemust ja tutvustad ka (mulle siiani tundmatut) Firefly keskkonda. Poolt ja vastu argumendid nii Firefly, Eliademy ja Iliase kohta on igati asjakohased, on selge, et oled õpihaldussüsteemidega varem kokku puutunud ja valdad sellekohast analüüsi. Super!

Eestikeelse tarkvara ja keskkondade kohta tahaksin “natuke targutada”. Vanemad inimesed ei oska Eestis tõesti piisavalt inglise keelt (ka mina kuulun nende hulka), seevastu on nende vene keele tundmine ühiskonna jaoks hindamatu, Paraku noored jälle ei oska vene keelt jne.

Usun, et koolis, kus töötad, jääb nõrga inglise keelega õppureid (teatud demograafilistel põhjustel) aastatega üha vähemaks ja siis on võimalus ka üle minna inglisekeelsetele keskkondadele. Hetkel on Su otsus eelistada eesti keelt igati põhjendatud.


Mina näiteks põhikooli it-juhina töötades installeerisin kõik programmid meelega inglisekeelsed (olgugi, et palju tarkvara on ju eesti keeles ka olemas). Põhjuseks oli see, et õpilased kasutavad neid programme ju ka peale põhikooli lõppu ja siis ei pruugi neil olla võimalust kasutada omakeelset proget (veebikeskkondades saab keelt lihtsamini vahetada). Meil on koolis olnud vahetusõpilasi Itaaliast, Soomest ja sel õppeaastal ka mõned õpilased Süüriast. On selge, et nende õpilaste jaoks on inglisekeelsed programmid lihtsamad ära õppida.


LikeLike

Post a comment