IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Esimene teema: virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

10.09.2015 19:35 by Kati L

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/06/esimene-teema-virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/


Lugesin soovitatud kirjandust (Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF] ja Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y [PDF]) ja katsetamiseks valisin Schoology õpikeskkonna.



Lõin Schoologysse www.schoology.com nii õppija, õpetaja kui lapsevanema kontod. Rohkem toimetasin õpetaja kontos. Lõin oma kursuse (DCPCN-BKSNT), lisasin materjale, testi ja arutluslehe. Uurisin teavituste seadistamise osa jm. Õpilase kontol proovisin liituda kursustega, vaadata õpetaja lisatud materjale, teha testi. Lapsevanema kontol vaatasin vaid põgusalt ringi. Keskkond tundub väga kasutajasõbralik. Ma ei oska küll teiste õpihaldussüsteemidega Schoologyt võrrelda sest pole nendega eriti kokku puutunud kuid oma varasemate õpingute jooksul dokumendihalduse alal (pidime samuti erinevate süsteemidega tutvuma ja katsetama) ja ka praktikas paljude erinevate dokumendihaldussüsteemidega kokkupuutununa võin väita, et see keskkond on väga kiirelt hoomatav, kõik on loogiline ja mugav. Paistab väga hea tarkvara.



Oma töökohal olen ka veidi kokku puutunud Moodlega – meil on selles mõned e-kursused. Ise haldan seal sülearvuti kasutaja koolitust ja testi, mille läbimisel otsustatakse kas sülearvuti lubatakse kasutajale või tuleb kursus uuesti läbida. Nii mugavat testi loomise võimalust Moodles kindlasti pole. Samuti pole meil muude küsitluste läbiviimiseks mugavat keskkonda, selliseid küsitluse/testi kujundamise võimalusi pole isegi meie mitmeid miljoneid (kroone) maksnud ja iga päev arendusraha juurde küsivas dokumendi/infohaldussüsteemis.



Algselt, kui Schoology 2007. aastal loodi, oli selle missiooniks tehnoloogia rakendamine klassiruumis. Kuid täna nimetavad Schoology loojad oma süsteemi juba millekski enamaks kui lihtsalt LMSiks. Artikli http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y järgi tundub mulle, et tegemist võikski olla veidi arenenuma LMSiga, millel on lisamooduliks ka Course Management System (CMS) ja on integreeritud ka Learning Content Management Systemiga (LCMS). Artikli järgi aetakse neid kolme mõistet sageli omavahel segamini ja vahet tundubki olevat raske teha ka mulle. Siiski näib mulle artikli mõistes, et Schoologi näol on tegemist väga hea LMSiga, mis on terve infrastruktuur, mis hõlmab endas kõiki õppeprotsessi osasid läbi infotehnoloogilise rakenduse.


https://katiliik.wordpress.com/2015/09/10/esimene-teema-virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/

2 comments:

Hans Põldoja to Kati L

17.09.2015 12:10

Schoology keskkonnas on tõesti testiküsimuste loomine kasutaja jaoks lihtsam kui Moodle’is, kuid samas sisaldab Moodle rohkem erinevaid küsimusetüüpe (Moodle 11 vs Schoology 6). Need küsimusetüübid päris üks-ühele ei kattu. Moodle’is on mitmeid arvutusülesannete küsimusetüüpe, samas on jälle puudu järjestamise ülesanne, mida Schoology pakub.


Küsitluste läbiviimiseks soovitaks ma keerulisemate vajaduste korral õpihaldussüsteemi asemel eraldi keskkonda. Meie uurimisrühm on aastaid kasutanud LimeSurvey tarkvara.


LikeLiked by 1 person

ijanson to Kati L

21.09.2015 15:24

Tänan hea kokkuvõtte eest! Sinu ja teiste, kas katsetasid Schoology süsteemi, arvustused olid valdavalt positsiivsed ja jätsid sellest vägagi võimeka mulje. Nagu me oleme teada saanud, siis kõik-ühes süsteeme ei olegi olemas ja kui nad ka on, siis väga keerulised. Teie kirjelduste järgi, on Schoology oma niši leidnud ja teeb seda kõike hästi. Kuid erinevate süsteemide kooskasutamine on ühe kursuse raames (nt Schoology, Moodle, Google, LimeSurvey), teeb mind alati ettevaatlikuks, eriti kui need süsteemid ei integreeru ega suhtle omavahel. Minu jaoks ei ole õige tahta, et kursuslane peaks ennast igas süsteemis registreerima ja raiskama aega iga süsteemi kasutajatoe õppimiseks (mis võib võtta palju aega, kui digipädevused on madalad). Näiteks minu organisatsioonis on kursuslase aja efektiivne ja mõtestatud kasutamine üks võtmeprintsiipe, mida peab jälgima. Sammuti teeb see õpetaja elu raskemaks, kuna ta peab hakkama erinevaid andmeid ühildama ja analüüsima veel kuskil kolmandas programmis (nt EXCEL). Ühesõnaga hästi palju käsitööd. Seega üks võimekas (ja keerukam) süsteem võib olla mõnikord parem, kui mitu lihtsat ja spetsialiseerunud süsteemi.


LikeLiked by 1 person

Post a comment