New interactive environments

Projektiplaan – Magistritöö: Õpidisain õpiraskustega õppijale

20.12.2010 4:01 by Argo Ilves

Käesoleva projektiplaani eesmärk on anda ülevaade kavandatava projekti: „Magistritöö: Õpidisain õpiraskustega lastele“ eesmärkidest, aktuaalsusest ja läbiviimise esialgsest kavast ning läbiviimisega seotud vajadustest ning eeltingimustest projekti eduks. Projekt valmib Tallinna Ülikooli magistriõppekava Interaktiivne meedia ja teadmus-keskkonnad läbimise ühe osana. Projektiplaan on hetkel vaid abivahend visualiseerimaks eesmärke ja täpsustamaks kavandatava projekti läbiviimiseks vajalikke ressursse ja vahendeid.´


Projekti eesmärk on autori magistriõppe käigus viia läbi uurimus ning arendada õppematerjal lastele, kellele tavapärasel viisil on teadmiste omandamine varases koolieas või ka eelkoolieas raskendatud mõne meditsiinilise näidustuse tõttu. Projekti tulemusena on eesmärgiks seatud luua ülevaade olukorrast selliste materjalide tootmisest eesti keeles, nende kasutamisest ning vajaduse ulatusest. Samuti peaks valmiv materjal olema sobilik õpetamiseks ning võetakse kasutusele nii lastevanemate kui ka õppeasutuste poolt. Materjalide loomisel arvestatakse õpiraskusega õppija teadmiste omandamise füsioloogilist ja psühholoogilist eripära.


Lühikokkuvõte


Projekti põhieesmärk on kokku panna materjal, mis oleks sobiv magistrikraadi omandamiseks informaatikas. Materjali kokkupaneku sisuline eesmärk on uurida õppimise ja teadmiste omandamise erisust õpiraskuste korral. Materjali praktiliseks väljundiks on projekti käigus loodav õppematerjali prototüüp, mis oleks reaalselt kasutatav õpiraskustega õppijate teadmiste omandamisel.


Projekti võib jaotada mõttelisteks alameesmärkideks, mille täitmine on oluline projekti lõppeesmärgi saavutamiseks. Projekti esimene etapp sisaldab valdkonna ja temaatilise kirjanduse süvaanalüüsi, mis võimaldab teha järeldusi ja saadud informatsiooni ära kasutades täita projekti peamisi eesmärke.


Projekti eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi arendusuuringu, mille käigus luuakse (arendatakse) õppematerjali prototüüp, mille abil omakorda püütakse tuvastada, kas sellisel moel on võimalik õpitulemusi õpiraskustega õppijate seas parandada. Projekti läbiviimisel jääb autori kanda peamisel taustauuring ning arendustöö ja lõpliku projekti tulemuse vormistamine magistritööks. Lisaks kaasatakse projekti juhendajad, kes oma pädevusega eripedagoogika ja / või disaini valdkonnas annavad teema uurimisel vajalikud juhised ning toetavad testimiste läbiviimist õppijatega.


Senine uuring näitab, et valdkonna probleemi aktuaalsus on Eesti mastaabis väga väike, sest ühelt poolt on meie noor riik veel nn. jaanalinnu efekti poolt mõjutatud ja teisest küljest on tegu suhteliselt madala prioriteetsusega õppijate õpetamisel. Senine lähenemine, et kõik, kes teistega sammu ei suuda pidada, tuleb sildistada eraldada, on  tegelikult probleemi vältimine, mitte sellega tegelemine. Tõsi, õpiraskustega õppija on võimeline spetsiaalses keskkonnas omandama ettenähtud teadmised, kuid see ei ole siiski parim lahendus, sest eraldamine ja sildistamine võib avaldada korvamatut kahju õppija psüühikale.


Õpiraskustega toimetulekuks puudub tehnoloogilises mõttes täna Eestis kompetents, kuigi mujal on selliseid võimalusi ja vahendeid õpiraskustega õppijate taseme ühtlustamiseks eakaaslastega juba edukalt kasutatud. Probleemi võib pidada tänases e-piima keskkonnas süvenevaks, sest selline keskkond eristab veelgi paremini tublid beebitiigrid albiinodest, sest ühed on võimelised tehnoloogiaga suhtlemise kõrvalt omandama ka oskused muudeks tegevusteks, siis osadel läheb see raskemalt ja täna on nende peitumine arvutite taha vaid põgenemine probleemi eest, sest tehnoloogiat ei kasutata ju õpioskuste ühtlustamiseks.


Projekti vajadus ja taustinfo


Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud on vajadus projekti läbiviimiseks ühelt poolt tingitud magistriprogrammi eduka läbimise eeldusest ja teiselt poolt seotud otsese eesmärgiga luua õppevahend õppijatele, kes tavapäraste vahenditega ei ole võimelised omandama teadmisi määral ja mahus, millised on etteantud kriteeriumid ja üldine tendents vastavas vanuses õppijate puhul.


Projekti otsest vajadust võiks defineerida nii: Toetada varakult alustada õpiraskustega laste õppimise, et tagada nende oskuste tase kooli alguseks samaväärseks eakaaslaste omale või oleks neil võimalus tehnoloogia abil õppida koostöös eakaaslastega eriprogrammi alusel.


Projekti sihtrühmaks oleks erinevad koolieelsed lasteasutused, kus tuleks nn „Beebitiigri“ programmi läbiviimisel lisaks lastevanematele suunata tähelepanu ka õppijatele, sest enamus õpiraskuseid on võimalik eristada juba varases eelkooli eas ning spetsiaalsete tehnikate ja õppevahendite kaudu on selliste õppijate järeleaitamine lihtsam.


Rahvusvaheliselt on olemas erinevaid lahendusi õpiraskuste korral õppija toetamiseks, kuid ei õnnestunud tuvastada ühtegi jätkusuutlikku projekti. Enamus projekte on nii meil kui mujal loodud üksikalgatusena ja ilma laiema kõlapinna ning toetuseta jäänud kandma heal juhul algataja püstitatud minimaalseid eesmärke.


Peamiseks probleemiks on valdkonna madal prioriteetsus, mis on tingitud meie tänase koolipoliitika fookuste seadmisest sunduslikule ja ühtsele õppekavale, mille läbimine on kuni põhikooli tasemeni kohustuslik, kuid samas huvi õppetegevuse vastu koolieelsel perioodil on suhteliselt leige. Selle asemel et maandada pingeid noores õppijas luuakse neid pigem erinevate katsete ja konkursside näol juurde.


Projekti kirjeldus


Projekt koosneb järgnevatest alamosadest, mis vähemal või rohkemal määral mõjutavad projekti lõpptulemust:


Taustauuring – on olemasoleva praktikaga tutvumine peamiselt interneti vahendusel. Projekti selle osa eesmärgiks on olukorra kaardistamine meil ja mujal ning projekti fookuse analüüs ning täpsustamine. Ehk siis see etapp, sisaldades konsultatsioone ka erapedagoogidega, on võimalus kindlaks määrata hetkel kõige probleemsemad valdkonnad õpiraskustega laste õpetamisel ning sellest lähtuvalt kas siis teema või raskuse põhiselt jätkata valdkonna uurimist kirjanduse abil.


Kirjanduse ülevaade – annab autorile lõpliku ülevaate projekti fookuse seadmiseks ning probleemidele lahenduste leidmiseks. Selle etapi jooksul läbi töötatud teoreetiline informatsioon on toeks edasise projekti läbiviimise juures. See info on näiteks õpiraskuse ja selle füsioloogiliste ning psüühiliste eripärade kirjeldus ning õpetamise eripäradest konkreetse õpiraskuse korral – sellise info põhjal saab autor luua mustri, mida peab jälgima edasises tegevuses, et tagada õppetöö läbiviimine õppevahendi abil nii, et sellest saaks abi nii õppija kui ka õpetaja.


Arendus – on reaalne töö projekti fookuseks seatud õpiraskusega õppijale õppematerjali disainil. Esimese etapina luuakse õppevahendi kavand ja prototüübid, millega viiakse läbi disainisessioon eripedagoogidega. Eripedagoogi kasutamine esmases disainis on peamiselt põhjendatud nende kogemuse ja empaatiaga – neil on kogemus õpiraskusega lapse mõtte- ja arutlusloogika osas. Selliselt on nad võimelised lihtsalt selgitama arendajapoolseid teoreetilisi väärarusaamu või muid tehniliselt valesid lähenemisi. Reaalsete õppijate kaasamine selles etapis tuleb kõne alla ainult olukorras, kus eripedagoog selle heaks kiidab ja sellest projekti käigule reaalselt kasu võiks olla.


Edasine arendus jätkub arendajate ja eripedagoogide koostööna esmase prototüübi valmimiseni, mis peale esmast veakontrolli ja arendajate endipoolset testimist on valmis minema reaalsesse testimisse reaalsete kasutajate kätte.


Testimine – toimub samuti eripedagoogide poolt, kes siis kasutades valminud prototüüpi püüavad õppetööd läbi viia ja analüüsida tulemusi võrreldes tavapäraste vahendite kasutamisega sarnase õpioskuste õpetamisel õpiraskusega õppijal.


Teoreetiline teostus – järgneb prototüübi testimisele, kus autor võtab kogu toimunud projekti kokku. Teoreetiline teostus valmib lõppkokkuvõttes magistritööna ja esitatakse  ning esitletakse. Teoreetiline teostus sisaldab projekti algusfaasis toimunud teoreetilist analüüsi ning fookuse seadmist ja kirjeldab ka arendusprotsessi. Samuti tuuakse välja projekti eesmärgiks olnud õpiraskuse teoreetilise õpetamise ning praktikas loodud vahendi kasutamise kokkulangevused ja erisused. Analüüsitakse projekti käigus valminud prototüübi efektiivsust.


Väljundid


Projekti esmane väljund on teoreetiline uurimus õpiraskustega õppijate toetamiseks tehnoloogiliste vahendite abil. Lisaks valmib ülevaade levinumatest probleemidest peamiste õpiraskustega õppijate juures ja projekti lõpuks valmib prototüüp õppevahendist, mis annab õppijatele võimaluse efektiivsemalt omandada teadmisi vaatamata õpiraskusele.


Lisaks saab projekti raames ülevaate hetkeolukorrast ja puudujääkidest õpiraskustega laste õpetamisel. Pakutakse välja kava õpiraskustega laste õpiarengu ühtlustamiseks ning võimalikult varases eas õpiraskuste tuvastamiseks.


Ajagraafik


Kuna projekti rahastatakse peamiselt isiklikest vahenditest, siis püütaks projekti läbiviimiseks kasutada vaid vabavaralisi või tasuta kasutamiseks olevaid vahendeid. Nii näiteks on projekti ajakava loodud Google spreadsheet pluginaga – Gantt.


Gantt chart


Projekti ajaplaan koosneb:


Taustauuring


Kirjanduse ülevaade


Fookuse seadmine


Arendus


Testimine


Teoreetiline teostus


esitamine


esitlemine


Projekti sisulises mõttes ei oma esitamine ja esitlemine olulist rolli, mistõttu nad on jäetud välja varasemast projekti tegevuste kirjeldusest. Kuna ajalises mõttes on nad siiski projekti kui terviku ajalise osana olulised, siis siinkohal on nad ajakavas ka välja toodud.


Eelarve


Projekti eelarve ei sisalda töötasusid ja ruumide või vahendite rente, sest need kaetakse projekti autori isiklikest vahenditest ja nende väljatoomine antud kontekstis ei ole oleks ilmselt proportsionaalselt korrektne. Eelarve sisaldab orienteeruvate osapoolte töötundide kohta, mis annab hilisema projekti käigus võimaluse ka töötunnid reaalseks tasuks vajadusel arvestada.


Eelarve





























































Kirjanduse analüüs Arendus Testimine Teoreetiline teostus KOKKU
Autor 100 500 600
Juhendaja 10 20 30
Lisajuhendaja 4 20 24
Õpilased 20 20
Arendajad 400 400
1074

Rakendamine ja hindamine


Hinnangut projekti reaalsele mõjul saab ilmselt kõige paremini mõõta peale projekti lõppu, kui valminud prototüüp on kasutusele võetud reaalse arendusvahendina. Ilmselt on konkreetse projekti läbiviimine vaid tähelepanu juhtimine probleemile ja lahenduste pakkumine. Laiapõhjalisema teadmusuuringu läbiviimiseks oleks vaja pikemaajalist projekti, mis hõlmaks ka sügavamaid taustauuringuid eelkooliealiste laste õpiarengu kohta.


Käesoleva projekti peamine positiivne tulemus on eelkõige seotud isiklikul tasemel õpiraskustega õppija vanemate ja perekonna ning isikliku huvi ning rahuloluga, mis võimaldab õppijal tegutseda ning areneda koos eakaaslastega vaatamata oma raskustele omandada kõiki oskusi võrdväärselt eakaaslastega.


Kui esmane mõju seotud peamiselt otsese kasutajate arengu ning positiivse emotsiooniga, siis kaudselt on tegu võimalusega edaspidi hoida kokku erapedagoogide või ka eripedagoogiliste asutuste õpetajate arvu pealt. Efekti annaks ka tööturule võrdväärsetena jõudnud tööjõu poolt laekunud maksude näol, mis oleks ilmselgelt tunduvalt väiksemad, kui õppijatel ei ole võimalik ühtlase tasemeni viiduna osaleda ühiselt nii õppetöös kui ka sotsiaalses elus.


Projekti viib läbi autor kostöös juhendajaga, kellega koostöös leitakse teema fookus ja kaasatakse ülejäänud meeskond. Projektis osaleb veel teine juhendaja, kelleks on eripedagoog ja kogemustega õpetaja just õpiraskuste valdkonnas. Lisajuhendaja aitab prototüübi disainimisel ning hilisemal testimisel.


Lisaks osalevad projektis teise juhendaja poolt valitud õpilased, kelle õpetamist ta prototüübi abil katsetab ning annab seejärel tagasisidet ja püüab õppevahendiga õpetamist hinnata varasemate vahenditega õpetamisega.


Projekti lühikokkuvõte


Kokkuvõtvalt on projekti eesmärk koostada magistritöö, mis käsitleb õpiraskustega õppija jaoks disainitava õppmaterjali vajalikkust ning eripära. Projekti tulemusena valmib teoreetiline analüüs ja õppevahendi prototüüp, mida testitakse reaalses õppekeskkonnas õpilastega ning tuuakse sisse võrdlus varasemate õppevahenditega.


Edasiarendusena tuleks projekti tulemusi analüüsida ja uurida sarnaste lahenduste kohandamise võimalust teiste õppetöö läbiviimise erijuhtude korral.



http://argoimke.wordpress.com/2010/12/20/projektiplaan-magistritoo-opidisain-opiraskustega-oppijale/

1 comments:

argoimke to Argo Ilves

20.12.2010 4:01

Käesoleva projektiplaani eesmärk on anda ülevaade kavandatava projekti: „Magistritöö: Õpidisain õpiraskustega lastele“ eesmärkidest, aktuaalsusest ja läbiviimise esialgsest kavast ning läbiviimisega seotud vajadustest ning eeltingimustest projekti eduks. Projekt valmib Tallinna Ülikooli magistriõppekava Interaktiivne meedia ja teadmus-keskkonnad läbimise ühe osana. Projektiplaan on hetkel vaid abivahend visualiseerimaks eesmärke ja täpsustamaks kavandatava projekti läbiviimiseks vajalikke ressursse ja vahendeid.´


Projekti eesmärk on autori magistriõppe käigus viia läbi uurimus ning arendada õppematerjal lastele, kellele tavapärasel viisil on teadmiste omandamine varases koolieas või ka eelkoolieas raskendatud mõne meditsiinilise näidustuse tõttu. Projekti tulemusena on eesmärgiks seatud luua ülevaade olukorrast selliste materjalide tootmisest eesti keeles, nende kasutamisest ning vajaduse ulatusest. Samuti peaks valmiv materjal olema sobilik õpetamiseks ning võetakse kasutusele nii lastevanemate kui ka õppeasutuste poolt. Materjalide loomisel arvestatakse õpiraskusega õppija teadmiste omandamise füsioloogilist ja psühholoogilist eripära.


Lühikokkuvõte


Projekti põhieesmärk on kokku panna materjal, mis oleks sobiv magistrikraadi omandamiseks informaatikas. Materjali kokkupaneku sisuline eesmärk on uurida õppimise ja teadmiste omandamise erisust õpiraskuste korral. Materjali praktiliseks väljundiks on projekti käigus loodav õppematerjali prototüüp, mis oleks reaalselt kasutatav õpiraskustega õppijate teadmiste omandamisel.


Projekti võib jaotada mõttelisteks alameesmärkideks, mille täitmine on oluline projekti lõppeesmärgi saavutamiseks. Projekti esimene etapp sisaldab valdkonna ja temaatilise kirjanduse süvaanalüüsi, mis võimaldab teha järeldusi ja saadud informatsiooni ära kasutades täita projekti peamisi eesmärke.


Projekti eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi arendusuuringu, mille käigus luuakse (arendatakse) õppematerjali prototüüp, mille abil omakorda püütakse tuvastada, kas sellisel moel on võimalik õpitulemusi õpiraskustega õppijate seas parandada. Projekti läbiviimisel jääb autori kanda peamisel taustauuring ning arendustöö ja lõpliku projekti tulemuse vormistamine magistritööks. Lisaks kaasatakse projekti juhendajad, kes oma pädevusega eripedagoogika ja / või disaini valdkonnas annavad teema uurimisel vajalikud juhised ning toetavad testimiste läbiviimist õppijatega.


Senine uuring näitab, et valdkonna probleemi aktuaalsus on Eesti mastaabis väga väike, sest ühelt poolt on meie noor riik veel nn. jaanalinnu efekti poolt mõjutatud ja teisest küljest on tegu suhteliselt madala prioriteetsusega õppijate õpetamisel. Senine lähenemine, et kõik, kes teistega sammu ei suuda pidada, tuleb sildistada eraldada, on  tegelikult probleemi vältimine, mitte sellega tegelemine. Tõsi, õpiraskustega õppija on võimeline spetsiaalses keskkonnas omandama ettenähtud teadmised, kuid see ei ole siiski parim lahendus, sest eraldamine ja sildistamine võib avaldada korvamatut kahju õppija psüühikale.


Õpiraskustega toimetulekuks puudub tehnoloogilises mõttes täna Eestis kompetents, kuigi mujal on selliseid võimalusi ja vahendeid õpiraskustega õppijate taseme ühtlustamiseks eakaaslastega juba edukalt kasutatud. Probleemi võib pidada tänases e-piima keskkonnas süvenevaks, sest selline keskkond eristab veelgi paremini tublid beebitiigrid albiinodest, sest ühed on võimelised tehnoloogiaga suhtlemise kõrvalt omandama ka oskused muudeks tegevusteks, siis osadel läheb see raskemalt ja täna on nende peitumine arvutite taha vaid põgenemine probleemi eest, sest tehnoloogiat ei kasutata ju õpioskuste ühtlustamiseks.


Projekti vajadus ja taustinfo


Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud on vajadus projekti läbiviimiseks ühelt poolt tingitud magistriprogrammi eduka läbimise eeldusest ja teiselt poolt seotud otsese eesmärgiga luua õppevahend õppijatele, kes tavapäraste vahenditega ei ole võimelised omandama teadmisi määral ja mahus, millised on etteantud kriteeriumid ja üldine tendents vastavas vanuses õppijate puhul.


Projekti otsest vajadust võiks defineerida nii: Toetada varakult alustada õpiraskustega laste õppimise, et tagada nende oskuste tase kooli alguseks samaväärseks eakaaslaste omale või oleks neil võimalus tehnoloogia abil õppida koostöös eakaaslastega eriprogrammi alusel.


Projekti sihtrühmaks oleks erinevad koolieelsed lasteasutused, kus tuleks nn „Beebitiigri“ programmi läbiviimisel lisaks lastevanematele suunata tähelepanu ka õppijatele, sest enamus õpiraskuseid on võimalik eristada juba varases eelkooli eas ning spetsiaalsete tehnikate ja õppevahendite kaudu on selliste õppijate järeleaitamine lihtsam.


Rahvusvaheliselt on olemas erinevaid lahendusi õpiraskuste korral õppija toetamiseks, kuid ei õnnestunud tuvastada ühtegi jätkusuutlikku projekti. Enamus projekte on nii meil kui mujal loodud üksikalgatusena ja ilma laiema kõlapinna ning toetuseta jäänud kandma heal juhul algataja püstitatud minimaalseid eesmärke.


Peamiseks probleemiks on valdkonna madal prioriteetsus, mis on tingitud meie tänase koolipoliitika fookuste seadmisest sunduslikule ja ühtsele õppekavale, mille läbimine on kuni põhikooli tasemeni kohustuslik, kuid samas huvi õppetegevuse vastu koolieelsel perioodil on suhteliselt leige. Selle asemel et maandada pingeid noores õppijas luuakse neid pigem erinevate katsete ja konkursside näol juurde.


Projekti kirjeldus


Projekt koosneb järgnevatest alamosadest, mis vähemal või rohkemal määral mõjutavad projekti lõpptulemust:


Taustauuring – on olemasoleva praktikaga tutvumine peamiselt interneti vahendusel. Projekti selle osa eesmärgiks on olukorra kaardistamine meil ja mujal ning projekti fookuse analüüs ning täpsustamine. Ehk siis see etapp, sisaldades konsultatsioone ka erapedagoogidega, on võimalus kindlaks määrata hetkel kõige probleemsemad valdkonnad õpiraskustega laste õpetamisel ning sellest lähtuvalt kas siis teema või raskuse põhiselt jätkata valdkonna uurimist kirjanduse abil.


Kirjanduse ülevaade – annab autorile lõpliku ülevaate projekti fookuse seadmiseks ning probleemidele lahenduste leidmiseks. Selle etapi jooksul läbi töötatud teoreetiline informatsioon on toeks edasise projekti läbiviimise juures. See info on näiteks õpiraskuse ja selle füsioloogiliste ning psüühiliste eripärade kirjeldus ning õpetamise eripäradest konkreetse õpiraskuse korral – sellise info põhjal saab autor luua mustri, mida peab jälgima edasises tegevuses, et tagada õppetöö läbiviimine õppevahendi abil nii, et sellest saaks abi nii õppija kui ka õpetaja.


Arendus – on reaalne töö projekti fookuseks seatud õpiraskusega õppijale õppematerjali disainil. Esimese etapina luuakse õppevahendi kavand ja prototüübid, millega viiakse läbi disainisessioon eripedagoogidega. Eripedagoogi kasutamine esmases disainis on peamiselt põhjendatud nende kogemuse ja empaatiaga – neil on kogemus õpiraskusega lapse mõtte- ja arutlusloogika osas. Selliselt on nad võimelised lihtsalt selgitama arendajapoolseid teoreetilisi väärarusaamu või muid tehniliselt valesid lähenemisi. Reaalsete õppijate kaasamine selles etapis tuleb kõne alla ainult olukorras, kus eripedagoog selle heaks kiidab ja sellest projekti käigule reaalselt kasu võiks olla.


Edasine arendus jätkub arendajate ja eripedagoogide koostööna esmase prototüübi valmimiseni, mis peale esmast veakontrolli ja arendajate endipoolset testimist on valmis minema reaalsesse testimisse reaalsete kasutajate kätte.


Testimine – toimub samuti eripedagoogide poolt, kes siis kasutades valminud prototüüpi püüavad õppetööd läbi viia ja analüüsida tulemusi võrreldes tavapäraste vahendite kasutamisega sarnase õpioskuste õpetamisel õpiraskusega õppijal.


Teoreetiline teostus – järgneb prototüübi testimisele, kus autor võtab kogu toimunud projekti kokku. Teoreetiline teostus valmib lõppkokkuvõttes magistritööna ja esitatakse  ning esitletakse. Teoreetiline teostus sisaldab projekti algusfaasis toimunud teoreetilist analüüsi ning fookuse seadmist ja kirjeldab ka arendusprotsessi. Samuti tuuakse välja projekti eesmärgiks olnud õpiraskuse teoreetilise õpetamise ning praktikas loodud vahendi kasutamise kokkulangevused ja erisused. Analüüsitakse projekti käigus valminud prototüübi efektiivsust.


Väljundid


Projekti esmane väljund on teoreetiline uurimus õpiraskustega õppijate toetamiseks tehnoloogiliste vahendite abil. Lisaks valmib ülevaade levinumatest probleemidest peamiste õpiraskustega õppijate juures ja projekti lõpuks valmib prototüüp õppevahendist, mis annab õppijatele võimaluse efektiivsemalt omandada teadmisi vaatamata õpiraskusele.


Lisaks saab projekti raames ülevaate hetkeolukorrast ja puudujääkidest õpiraskustega laste õpetamisel. Pakutakse välja kava õpiraskustega laste õpiarengu ühtlustamiseks ning võimalikult varases eas õpiraskuste tuvastamiseks.


Ajagraafik


Kuna projekti rahastatakse peamiselt isiklikest vahenditest, siis püütaks projekti läbiviimiseks kasutada vaid vabavaralisi või tasuta kasutamiseks olevaid vahendeid. Nii näiteks on projekti ajakava loodud Google spreadsheet pluginaga – Gantt.


Gantt chart


Projekti ajaplaan koosneb:


Taustauuring


Kirjanduse ülevaade


Fookuse seadmine


Arendus


Testimine


Teoreetiline teostus


esitamine


esitlemine


Projekti sisulises mõttes ei oma esitamine ja esitlemine olulist rolli, mistõttu nad on jäetud välja varasemast projekti tegevuste kirjeldusest. Kuna ajalises mõttes on nad siiski projekti kui terviku ajalise osana olulised, siis siinkohal on nad ajakavas ka välja toodud.


Eelarve


Projekti eelarve ei sisalda töötasusid ja ruumide või vahendite rente, sest need kaetakse projekti autori isiklikest vahenditest ja nende väljatoomine antud kontekstis ei ole oleks ilmselt proportsionaalselt korrektne. Eelarve sisaldab orienteeruvate osapoolte töötundide kohta, mis annab hilisema projekti käigus võimaluse ka töötunnid reaalseks tasuks vajadusel arvestada.


Eelarve





























































Kirjanduse analüüs Arendus Testimine Teoreetiline teostus KOKKU
Autor 100 500 600
Juhendaja 10 20 30
Lisajuhendaja 4 20 24
Õpilased 20 20
Arendajad 400 400
1074

Rakendamine ja hindamine


Hinnangut projekti reaalsele mõjul saab ilmselt kõige paremini mõõta peale projekti lõppu, kui valminud prototüüp on kasutusele võetud reaalse arendusvahendina. Ilmselt on konkreetse projekti läbiviimine vaid tähelepanu juhtimine probleemile ja lahenduste pakkumine. Laiapõhjalisema teadmusuuringu läbiviimiseks oleks vaja pikemaajalist projekti, mis hõlmaks ka sügavamaid taustauuringuid eelkooliealiste laste õpiarengu kohta.


Käesoleva projekti peamine positiivne tulemus on eelkõige seotud isiklikul tasemel õpiraskustega õppija vanemate ja perekonna ning isikliku huvi ning rahuloluga, mis võimaldab õppijal tegutseda ning areneda koos eakaaslastega vaatamata oma raskustele omandada kõiki oskusi võrdväärselt eakaaslastega.


Kui esmane mõju seotud peamiselt otsese kasutajate arengu ning positiivse emotsiooniga, siis kaudselt on tegu võimalusega edaspidi hoida kokku erapedagoogide või ka eripedagoogiliste asutuste õpetajate arvu pealt. Efekti annaks ka tööturule võrdväärsetena jõudnud tööjõu poolt laekunud maksude näol, mis oleks ilmselgelt tunduvalt väiksemad, kui õppijatel ei ole võimalik ühtlase tasemeni viiduna osaleda ühiselt nii õppetöös kui ka sotsiaalses elus.


Projekti viib läbi autor kostöös juhendajaga, kellega koostöös leitakse teema fookus ja kaasatakse ülejäänud meeskond. Projektis osaleb veel teine juhendaja, kelleks on eripedagoog ja kogemustega õpetaja just õpiraskuste valdkonnas. Lisajuhendaja aitab prototüübi disainimisel ning hilisemal testimisel.


Lisaks osalevad projektis teise juhendaja poolt valitud õpilased, kelle õpetamist ta prototüübi abil katsetab ning annab seejärel tagasisidet ja püüab õppevahendiga õpetamist hinnata varasemate vahenditega õpetamisega.


Projekti lühikokkuvõte


Kokkuvõtvalt on projekti eesmärk koostada magistritöö, mis käsitleb õpiraskustega õppija jaoks disainitava õppmaterjali vajalikkust ning eripära. Projekti tulemusena valmib teoreetiline analüüs ja õppevahendi prototüüp, mida testitakse reaalses õppekeskkonnas õpilastega ning tuuakse sisse võrdlus varasemate õppevahenditega.


Edasiarendusena tuleks projekti tulemusi analüüsida ja uurida sarnaste lahenduste kohandamise võimalust teiste õppetöö läbiviimise erijuhtude korral.



Post a comment