IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpihaldussüsteemi kasutajakogemus

17.11.2018 22:51 by Jonas N

Olen kasutanud Moodle’t tükk aega üliõpilasena, kuid koolis õpetama asudes olen teinud ka katsetusi selle õppetöösse lülitamisel ja mõnede projektipäevade haldamisel. Selgitan mõned plussid ja miinused lahti, mida märkasin. Püsivalt ei ole seda halduskeskkonda kasutama jäänud ja selgitan ka seda, mispärast.


Moodle põhimõte seisneb minu kogemustmööda selles, et sinna saab hästi liigendatult (ülevalt alla voona) panna kursuse materjale erinevates meediumitest ja vahele pikkida teste, mis õpilase teadmisi kontrollivad ning vastuste esitamise kaustu.


Olen materjale lisades end mugavalt tundnud ja selle üle ei kurda. Õnneks ei anna keskkond liiga palju mõttetuid valikuid ja suunab kasutajat üldjoontes hästi sellest tegevusest läbi. Ka õppijale on nö. töölaud lihtne orienteeruda. Vahepeal on kasulik info peitmise funktsioon.


Testides on väga hea kasutajaliides just hindaja seisukohast, kuna õpilaste sooritused on üsna kompaktses tabelis koos ja punktid tihkes tabelis nähtavad. Pole ka testi sooritajana tõrkeid kohanud.


Kunagi olen aastaid kogenud suuremat peataolekut Moodle avalehel, kui on vaja otsida kursust. Tänaseks on see mure lahendatud ja selges kohas on kuvatud kursuse otsingunupp. Loodan, et see korralikult toimib.


Miks ma aga Moodle’t enda õpetamises ei kasuta? Õpilaste tähelepanu võib vahel olla kohutavalt hajutatud väga erinevate keskkondade vahel, milles toimuva jälgimisega on neil juba raskusi. Stuudium tegelikult täidab õpihalduse funktsioone, kuna TERA kasutamisega on võimalik materjale päevikuga siduda. Ideaalis näengi seda, et teen endale esmalt võimalikult palju Stuudiumi lisafunktsioone selgeks ja ei ürita tegutseda baas asjadega mingis erilises ekstra keskkonnas, kus ununevad paroolid ja mis nõuab eraldi meenutamist, orienteerumisoskust ja kasutamaõppimist.

https://jonasnahkor.wordpress.com/2018/11/17/opihaldussusteemi-kasutajakogemus/

0 comments:

Post a comment