IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

14.10.2018 23:09 by Ilotana H

Teine teema: Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis


Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet?


Olen igati nõus Mart Laanpere poolt sõnastatud selgitusega mõistele õpikeskkond, see on õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.


Täienduseks veel, et õpikeskkonna eesmärk on õppijat motiveerida, toetada ning võimaldada loovat eneseväljendust. Kõige paremini saaks need eesmärgid täidetud, kui õppijal oleks võimalus õpikeskkonna kujundamisele kaasa rääkida ehk toetatud oleks õppijate autonoomsus.


Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?


Antud lugemismaterjal oli väga huvitav, kuna viis mind tagasi minu ülikooli õpingute perioodi ning minu tööaastate algusesse. Antud artikkel oli nostalgiline, kuid samas ka pani ehmatavalt mõistma, kus suunas ja kui kiiresti on õppijate ja õpetajate võimalused arenenud. Möödunud aegade VIKO ja Tiigrihüpe tõid teadvuse e-õppest, kui võimalusest oma õppimist ja õpetamist tõhustada, huvitavamaks muuta ning pakkuda võimalusi erinevate huvidega õppijatele. Võrreldes tänaseid võimalusi, tundub, nagu olekski kogu aeg nii olnud. Õpetajana mäletan ka ise perioodi, kui klassi paberpäevikud kaotasid oma koha e-koolile ja missugune võitlus selle tohutu ”digitaalse õuduse” vastu oli. Tänasel päeval ootame aga pidevalt e-koolilt uusi võimalusi ja arenguid. See on keskkond, milleta enam koolielu ette ei kujuta (E-kooli asemel võib käsitleda ka Stuudiumi). Nii avatud, kui ka suletud õpikeskkondade eesmärk on pakkuda õppijatele mitmekülgseid töövahendeid ja õppimisvõimalusi. Avatud keskkondade puhul tooks esile info kiire liikumise, materjali laialdase kasutamisvõimaluse,, kiire tagasiside saamise võimalus, võimalus suhelda kaasõppijatega, võimalus teha valikuid. Miinusena ehk liigne infomaht ning selle haldamine ei pruugi olla jõukohane, haldamine võib muutuda keeruliseks. Suletud keskkond hoiab õppetegevust ehk rohkem raamides ja piirides, mida on nooremal õppijal vaja.


Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?


Tänase õppijana ja õpetajana ei kujutaks e-õppekeskkondadeta elu ettegi. Kui õpikeskkonna üheks eesmärgiks on õppija motiveerimine, siis läbi erinevate keskkondade seda teha saabki. Õppijana olen läbinud e-koolitusi nii Koolielu aegadest, kui ka HITSA kaudu. Lisaks olen läbinud täismahus Tiigrihüppe koolituse, mis toimus läbi Moodle keskkonna. E-õppest tooksin esile väga rohkelt emotsioone pakkuva Second Life virtuaalkeskkonna koolituse, mis oli küll huvitav, aga suutis kohati reaalsuse ja virtuaalsuse segi ajada. Samas juhtub seda praeguste lastega tihti, kes mängivad erinevaid virtuaalmänge, saamata lõpuks aru, mis on päris ja mis mitte.


Väga positiivne kogemus oli Progeäppide e-koolitus, kus omandasin vajalikke teadmisi erinevate huvitavate keskkondade kohta, mida ka igapäevatöös õpetajana õppeprotsessi elavdamiseks kasutan. Keskmiselt on e-koolitused 6-nädalased ning see on enamasti paras aeg uue omandamiseks, praktiseerimiseks ning kinnistamiseks.


Õpilastega (1.-4. klass) kasutan enamasti kinniseid õpikeskkondi, mis on sihipärased ning kus õpilane ei kao kuhugi ”uitama”, näiteks erinevad koodimängud code.org lehelt või botlogic.us, samuti Socrative keskkond testide tegemiseks, erinevad matemaatika õppimise keskkonnad nagu Pranglimine, Nutisport, 10Monkeys, digikunstikeskkonnad jne.


E-õppe keskkonnad on teinud suure arengu ja samas toimub areng pidevalt edasi. Väga tore on see, et mitmeid keskkondi saavad õpilased ise kasutada õppematerjali loomiseks ja teistega jagamiseks. Nüüdseks on järg kätte jõudnud ka e-õpikuteni, mis on samuti üks osa e-õppe protsessist ja mis on muutumas igapäeva osaks tänases koolis. Kindlasti jätkub e-õppe areng hoogsalt edasi, tuues ja luues uusi võimalusi õppijate ja õpetajateni.


Kasutataud kirjandus: Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

https://haalen1.wordpress.com/2018/10/14/opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

2 comments:

mailijakobson to Ilotana H

16.10.2018 21:51

Antud kodutööga mõtlesin ka sellele, kui kiirelt kõik edasi on arenenud. Kui õppisin põhikoolis/gümnaasiumis tuli kasutada paberpäevikuid. Väga oleksin tahtnud juba ise õppijana ekooli laadset lahendust kasutada.

Lugedes Sinu postitust tuli ka endal meelde, milliseid keskkondi olen veel lisaks kasutanud. Tegelikult on võimalusi tutvustatud väga palju, kuid et need meelest ei läheks, tuleks nt ühtne dokument luua, kuhu saaks kõik kirja panna. Näiteks täiendada oma WordPressi ajaveebi ühe kategooria võrra. Sain Sinu postitust lugedes huvitava mõtte. Aitäh!

haalen1 to Ilotana H

16.10.2018 22:38

Aitäh, Maili positiivse tagasiside eest.


LikeLike

Post a comment