IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost.

14.10.2018 22:13 by Maarja K

Tööülesande link.


Päris ausalt ei teadnud ma haridustehnoloogia ajaloost midagi. Olen üsna tavaline arvutikasutaja. Esimest korda nägin ma arvutit, siis kui läksin keskkooli ja esimese kasutatud arvuti soetasin 21. aastaselt.Päris uue arvuti ostsin kuskil kolm  aastat hiljem.


Salvestus seadmena kasutasin floppy diski,arvuti kasutamise eesmärkideks oli teksti trükkimine,tabelite tegemine ja ka vähesel määral mängimine.


Õpetajana olen ma kokku puutunud erinevate uuendustega tehnika vallas. Kõigepealt paberpäevikute asendamine EKooliga. Suurimaks hirmuks või probleemiks oli õpetajate seas see, et kogu info muutub avalikuks ja kas seda on lapsevanemale vaja näidata. Hiljem võeti kasutusele EKooli asemel Stuudium. Nüüdse uuendsena on kasutusele tulnud e-õpilaspiletid jms. Leian, et see on paratamatu samm, mille peame astuma. Ainuke asi,mis mind mõtlema paneb on see, kuidas ellu jääda nö. digitaalses tormis?


Lugesin läbi need kaks artiklit:


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1


Esimesest artiklist meeldis mulle lause, et  hariduse põhifunktsioon on kultuuri, väärtuste ja mineviku õppetundide üle kandmine praegusele generatsioonile. Samas ettevalmistada meie lapsed selleks maailmaks, milles nad tulevikus elavad. Hämmastama pani see fakt, kui suures mahus meil on talletatud infot- selleks kuluks sajandeid,et  seda lugeda või läbi töötada.


Uueks faktiks oli see,et hariduse kuldajastu alguseks loetakse 1957 aastat, mil  Sputnik-Vene satelliit startis kosmosesse.


Olen nõus järeldustega, et hariduslikus võtmes tehnoloogia kasutamine, kui see on korralikult mõtestatud,on võimalik saavutada  õppimise mõistes suuremat effektiivsust.


Meeldis mulle ka lõpulause, mille ütles Simon Herbert, mida tähendab ,et ma tean. See on see, mis on meie peas ja kui hästi me oleme omandanud oskusi, et avastada infosfääri.


Teises artiklis oli juttu e-õppe ajaloost. E-õppe ajaloost on oluline tähele panna, et ei ole ühtegi evolutsioonilist haru või ühtegi kokku lepitud definitsiooni  e-õppele. E- õppe arengu alguseks loetakse 1960.aastaid. 1966. aastal väitis Suppes  ,et tulevikus on võimalik kõikidel õpilastel pääseda ligi personaalsele tuutorile, ainult , et selleks ajaks on tuutoriteks arvutid. Mainitud on ka arvutisüsteemi nimega PLATO, mis oli eelkäiaks e-õppe süteemile BLACKboard ja WebCT.


Viimase artikli kohta  nõustun sellega, et Suppes`i väide on tegelikult ka rakendunud. Kriitikuid tema suhtes oli palju.  Minus tekitab ainult küsimust, kui kaugele võime minna tehnoloogiliste arendustega? Kas lasemegi tehnoloogial mõjuda meile nii nagu see järjest tõusev trend on? Mäletama ei pea ,arvutama peast ka mitte. Tehnoloogia teeb meie eest kõik.


Mind huvitab, kuidas saavutada ja säilitada tasakaalu ja normaalsust tehnoloogia usaldamise ja inimmõistuse säilitamise vahel? Või ongi uus normaalsus tehnoloogiline inimene= jäägitu usaldus tehnoloogia vastu.


 

https://koolihoolik.wordpress.com/2018/10/14/ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost/

0 comments:

Post a comment