IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018
Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis
10.10.2018 15:41 by Tatjana ASelle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis.
- Kuidas mõistan õpikeskkonna mõistet?
- Mis mõtted mul tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?
- Millised on minu senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?
Allikas: http://www.vplate.ru/etiket/pravila-dlya-detej/
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;
3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
5) on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Mina ise sain teada e-õppekeskkonnadest aastal 2011 (siis kui hakkasin koordineerima WANKeR programmi). Kutsekoolis kus ma töötasin tol ajal just hakati aktiivselt kasutama e-kursuste loomiseks ja läbiviimiseks vabavaralist e-õppe keskkonda Moodle.
Olen täiesti nõus ja võin tõendada oma kogemusega, et veebi areng mõjub ka e-õppele ja isiklikele õpikeskkondadele. “Järk-järgult väheneb keskselt hallatud õpihaldussüsteemide kasutus, andes ruumi personaalselt kombineeritavatele ja paindlikele keskkondadele, milles saab üheskoos osaleda interaktiivsete kogukondade tegevustes, luua nii teadmisi kui ka personaalseid õpivõrgustikke (Parkin, 2005).”
Haridustehnoloogia käsiraamatus on väga põhjalikult kirjeldatud avatud ja suletud õppekeskkondade plussid ja miinused. Kokkuvõttes võib öelda et, nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel on olemas positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Iga õpetaja võib valida kumb on parem kasutada lähtudes vajadustest, võimalustest, õpieesmärkidest.
Viidatud allikad:
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]
