IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Haridustehnoloogia ajalugu – õpimasinad

04.10.2018 0:27 by Tiina A

Ülesanne


Minu jaoks haridustehnoloogia ajalugu, kui selline oli varasemalt tükk tühja maad. Oma kogemuste põhjalt olin tuttav vaid tehnoloogia arenguga (nii isiklik, kui ka kaudne kogemus teadmiste näol), ning sellega, milleks seda kasutati.


Minu isiklik esmane kokkupuude arvutitega jääb nagu paljudel teiselgi ajavahemikku 1994-1995. Nendel aastatel õnnestus meil tänu tutvustele soetada endale esimene isiklik lauaarvuti, milleks oli nn “486” ehk Intel-i486 protsessoril töötav lauaarvuti, millel peal operatsioonisüsteem MS-DOS. Selle esimese arvutiga sai tutvutud päris põhjalikult nii seest, kui ka väljas, ehk et hetkel mil ta enam oma põhifunktsioone piisavalt hästi edasi ei andnud, otsustasime ta juppideks lahti võtta ning arvuti riistvara hingeeluga lähemalt tutvust teha.


Sealt edasi jätkusid kokkupuuted tehnoloogia arenguga juba arvuti tundides koolis ning mõne aja pärast päris isikliku sülearvuti ning mobiiltelefoni soetamisega.


Viidatud materjalidega tutvused, oli aga haridustehnoloogia arengu seisukohalt väga põnev tõdeda, et haridustehnoloogia ajalugu ulatub kaugemasse minevikku kui ma seda endale ettegi oskasin kujutada. Esimene õpitegevuseks ettenähtud masin patenteeriti juba aastal 1866 Halcyon Skinneri poolt kirjutamise õppimiseks. Õpilase ülesandeks oli kirjutata õigesti üks sõna või sõnade paar. Sõnad võisid olla kuni 8 tähelised ning neid sai sisestada masina esiküljel asetesevate klahvide kaudu. Masin polnud küll kahjuks laialdaselt levinud ega leidnud ka ülemäära suurt kasutust. (Benjamin, 1988).


Laialdasemalt hakkasid õpimasinad levima alles 1960. alguses, kui neist räägiti rohkel, ning nende kohta peeti mitemeid rahvusvahelisi konverentse, ning nendest kirjutasid mitmed juhtivad teadusajakirjad. Õpimasinaid kiideti ning laideti samaväärselt. Kümnendi lõpuks huvi õpimasinate vastu kahanes ning juba uue kümnendi lõpus vahetasid arvutid õpimasinad jäädavalt välja (Benjamin, 1988).


Sealt edasi hakkas ajajärk, mida Molnar (1997) oma artiklis kirjeldab kui personaalarvutite revolutsiooni ning mida meie teame haridustehnoloogia ajaloo käsitlusest kui arvutipõhist õpet, ehk siis seda mida on viljeletud meie üldhariduslikes koolides veel tänase päevanigi, kuigi sinna kõrvale on vaikselt tekkinud ka veebipõhine õpetamine, e-õpe ning tehnoloogiapõhine õpe (Põldoja, 2016).


Õpimasinate ja tehnoloogia ajalooga tutvumine andis ka täpsema ülevaate haridustehnoloogia ajaloost. Täpsemalt vajaks veel uurimist millised on tehnoloogiapõhise õppe, kui klassifikatsiooni viimase astme võimalused ja väljakutsed ning milline võiks olla järgmine samm tehnoloogiapõhisest õppest edasi? Robotitepõhine õpe?


Viidatud allikad:


Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7

https://tiinaalasoo.wordpress.com/2018/10/03/haridustehnoloogia-ajalugu-opimasinad/

0 comments:

Post a comment