IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

23.10.2015 9:27 by Anneli T

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine


Ülesande püstitus:                             https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/


Veeb 2 kasutuselevõtuga läks paljude keskkondade kasutamine lihtsamaks ja loogilisemaks. Ka e-õpe liikus Veeb 2 keskkonda, mistõttu muutusid oluliseks mõned tänapäeval kasutusel olevad tehnoloogiad. Käesolevas töös annan ülevaate keskkondade Feedly ja IFTTT kasutamisest ning mõne teadaoleva kui seni mittekasutatud vahendi ja juba kasutusel oleva vahendi kasutamisest.


Tutvusin keskkonnaga Feedly ning tegin sinna oma uudistevoo. Hea, et keskkonnal on kasutajaliides Google ja Facebook’iga, mistõttu ei pea keskkonda eraldi kontot looma. Feedly võimaldab uudistevool paista vastavalt soovile: pealkirja järgi, pealkirja ja lühikese alguse järgi (Magazine), kaarnina või täisartiklina. See on minu esimene kokkupuude Feedly’ga, kuid leian, et väga mugav keskkond sagedasele lehelugejale, kuhu kokku koguda erinevad keskkonnad, ajalehed, ajakirjad jms.


Capture    Capture2           Minu esimene jälgimine Feedly’s kaardina ja pealkirja järgi.


Capture3                                                                                          Hetkel sai minu Feedly selline. Kahjuks ei leidnud ma siit ei oma ega mõne teise maakonna lehte. Keskkonnas on siiski vaid üleriigilised ajalehed ja ajakirjad.


Ka IFTTT keskkonnaga oli minul esimene kokkupuude. Kuid leian, et väga lihtne ja põnev koht, kus infot kätte saada. Allolev pilt näitab, et juhul, kui homne ilmateade lubab vihma, on võimalik saada teade ka oma postkasti.


Capture4    Capture5


Keskkondi, kuhu soovitud info saada, võib olla mitu.


Capture6                                                                    Valisin mitu keskkonda, märkisin nad linnukesega. Peale jätkamist (Continiue) annab keskkond taas valikuvõimaluse. Valisin Save new E-mail Attachments to Gooagle Drive. Seda just seetõttu, et kasutan Drive’i võimalusi väga palju nii koostöös õpetajatega kui välispartneritega.


Capture7                                                                          Seejärel ühendada (Connect) GMail ja Google Drive ning lubada IFTTTl kasutada kõiki neid võimalusi, mida ta ette annab. Tühistamise puhul saatmine ei toimi. Jällegi üks väga lihtne vahend info kättesaamiseks ja töö hõlbustamiseks .


Katsetatavatest vahenditest olen kasutanud ja lisanud omaloodud õppematerjale Koolielu portaali, suhtlemiseks olen kasutanud keskkondu AnyMeeting, inglise keele tundides viinud õpilastega läbi Skype’i vestlusi kirjasõpradega erinevatest riikidest, kasutanud FaceTime’i suhtemisel nendega, kellel on IOS süsteem. Doodle’i oleme kasutanud erinevate ürituste korraldamiseks, registreerimiseks. Tuttav on ka Delicious, kuid pole seda varem kasutanud. Seetõttu võtsin katsetada…


Capture8                                                                              …ja sain sellise tulemuse.    https://delicious.com/tumanski                             Lisasin siia kodulehed, mille olen erinevate projektide käigus loonud. Kindlasti jätkan selle kogu täiendamist, lisades sinna kasutusel olevate õppekeskkondade linke.                                                                                                                                  Veeb 2 töövahendite kasutamisel olen sageli kasutanud vistutamist ehk embeedimist. Näiteks Prezi esitluse, Quizletis loodud sõnastiku või Youtube’i üles pandud video vistutamine Weebly kodulehele.


Tutvudes lugemismaterjalidega, arvan, et enamus meie kursuslasi kasutab folksonoomiat, seda iseendalegi teadvustamata. Nii ka mina. Seda just kursuste puhul, kus kursuse märksõna kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks. Folksonoomia mõiste on hästi välja toonud Thomas Vander Wali oma artiklis Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies, kus ta toob välja folsonoomia kui sõnavara, mille järgi on hea nii endal kui teistel tag’ida või leida fotosid, videosid, veebilehti jne. Ta jagab selle kitsaks ja laiaks folksonoomiaks.


Õppevideod näitasid, kuidas kasutada Moodle’i erinevaid võimalusi õppekeskkonnana ning kuidas tehnoloogiamaailmas kasutada tehniliste standardite kogumit SCORM erialakeelena ja kuidas sellest juhinduda  e-õppe tarkvara koostamisel.


Kasutatud materjalid:


Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine                              Hans Põldoja licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.


Thomas Vander Wali “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.


https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/10/23/opikeskkonnad-…ivorgustikud-3/


 


https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/10/23/opikeskkonnad-ja-opivorgustikud-3/

0 comments:

Post a comment