Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Kaire konspekt – konstruktivistlik õpikäsitlus

10.03.2013 14:19 by Elo Sepp

Teoreetilise materjali kopeerin siia Kaire loodud konspektist, et seda oleks tulevikuks muavam kasutada. Kaire lubas.


Konstruktivistlikus õpikäsitluses on õppimine sisemine tõlgendamise protsess, kus õppija konstrueerib teadmised tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimine on õppija enda aktiivse tegevuse tulemus ning saadud teadmisi on õppija võimeline rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.


Kognitiivse konstruktuvismi (cognitive constuctivism) järgi kujuneb inimese intellekt adaptsioonide ja korrastatuse käigus. Teadmiste omandamiseks tuleb anda õppijale võimalus teadmiste konstrueerimiseks läbi kogemuste.


Kognitiivse konstruktivismi näited haridustehnoloogias:



  • ankurdamine (ankurdatud instruktsioonid (anchored instruction)) – tehnoloogial põhinev õpikeskkond on loodud läbimõeldud tegevuste jadana, mis toetavad efektiivse mõtlemise, probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemise arengut.Lisainfo ja näited.

  • sümbolite ja keele loomine (inglise keeles mõiste symbol pads, millele eestikeelset vastet ei leidnud) – erinevad tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad luua ja muuta teksti ja pilte (tekstiloomeprogrammid, joonistusprogrammid jne). Lisainfo ja näited.

  • mikromaailmad – õppimiseks siseneb õppija tehnoloogial põhinevasse keskkonda, milles loob oma teadmised (arvutisimulatsioonid). Lisainfo ja näited.

  • mudelite konstrueerimine ja simulatsioonid – võimaldavad õppijal erinevate süsteemide ja mudelite uurimist ja ülevaatust. Lisainfo ja näited.

  • informatsioonipangad (information banks) – võimaldavad uurival õppijal otsida lisainfot probleemi, küsimuse või teema kohta. Lisainfot ja näiteid.

  • keelekasutus – õpiprotsess ei toimu ainult individuaalselt ning olulisel kohal on suhtlemine ja ühine teadmiste loomine, kus keelel on oluline roll. Lisainfot.


Sotsiaalkonstruktivismi (sotsiaal-kultuuriline konstruktivism, social constructivism) järgi on teadmiste omandamise protsessi kaasatud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. Õppimises on oluline sotsiaalne kontekst, teiste inimeste mõju indiviidi õppimisele.


Sotsiaalkonstruktivismi näiteid haridustehnoloogias:



  • lugemise ja kirjutamise töötoad (reading/writing workshops) – kollaboratiivne õppimine, kus õppiijad jagavad vastuseid, ideid, mõtteid lugemise ja kirjutamise protsessis ning jõuavad ühise lõpptulemuseni. Mõistekaartide loomine. Lisainfot.

  • kollaboratiivne õppimine (collaborative learning) – suhtlemine õppijate ning õppija ja õpetaja vahel ning selles protsessis ühine teadmiste loomine, mida tänapäeva arvutipõhised tehnoloogiad võimaldavad ja toetavad. Lisainfo ja näited.

  • ankurdamine (lisainfo);

  • keelekasutus (lisainfo);

  • situatiivne õppimine (situated learning) – õppimine (probleemi lahendamine) luuakse põhinedes tähenduslikul kontekstil ja aktiivse õppimise kaudu. Lisainfot;

  • mängud (games), simulatsioonid (simulatios), juhtumid (cases), probleemide lahendamine (problem solving) – õppimine tomub “reaalsete” situatsioonide ja tegevuste kaudu keskkonnas, kus on kindlad reeglid või etteantud mustrid, mille lahendamise käigus omandavad õppijad probleemide lahendamist, strateegilise mõtlemise oskusi, oskust vastu võtta otsuseid ning teha koostööd. Lisaks loe.


Konstruktivistlikus õpikäsitluses on olulisel kohal suhtlus õpetajate, õppijate ning õpetaja ja õppija vahel. Õppetegevustes on kesksel kohal rühmatöö ning õppimine läbi tegevuse/kogemuse (learning by doing).


Rühmatöö distantsõppes


Rühmatöö on võimalik kui:



  • kooperatiivne õppimine ehk ühisõpe – toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel, kus iga rühma liige lahendab/täidab konkreetseid alaülesandeid ning rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks. Olulised on motivatsioonisüsteemid ja ühtsus.

  • kollaboratiivne õppimine ehk ühesõpe – ülesannet ei jagata rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisse. Olulisel kohal on õppijate/rühmas osalejate erinevad teadmised ja kogemused.


Veebikeskkonnas on võimalik rühmatööd läbi viia kas vahetult reaalajas suhtlust võimaldavate (jututuba, Skype, msn jne) ja mittevahetute kommunikatsioonikeskkondade (foorum, elektronpost, list, blogi, ühisdokumentide loomist võimaldavad keskkonnad, wiki) kaudu.


Funktsionaalsused sarnase arusaamise kujundamiseks rühmatöös


Traditsioonilised e-õppe keskkonnad:



  • WebCD – foorum (teema püstitamine ja arvamuste avaldamine), postkast (info, failide edastamine), jututuba (vestlemine, otsene suhtlus), kalender (tähtaegade kokkuleppimine), valge tahvel (ühistööd võimaldav joonistusvahend), näpunäited/soovitused (Pärtel 2005).

  • Moodle – foorum, jututuba, kalender, wiki, rühmade ja rühmituste loomine, õpikoda.


Kogukondlikud keskkonnad (erinevatel keskkondadel erinevad võimalused): info ja failide edastamine, grupile ja üksikisikule sõnumite edastamine, vestlused, kalender, kinniste gruppide loomine, foorumid, jututoad.



http://elolee.wordpress.com/2013/03/10/kaire-konspekt-konstruktivistlik-opikasitlus/

0 comments:

Post a comment