We don’t have a choice on whether we DO social media, the question is how well we DO it.  -Erik Qualman, author of Socialnomics: How Social Media Transforms the Way We Live and Do Business.

Sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused internetis. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel, võimaldades neid kontakteeruda uute inimeste ja neid huvitavate teemadega.

+

• Info avatus ja kättesaadavus;


• Ruumipiirangu puudutus;


• Operatiivsus;


• Sotsiaalne tarkvara lubab infot esitada nii suletult kui avatult (autor ise määratleb);


• Paindlikkus ja lihtsus;


• Ühine mõtlemine;


• Meeskonnatöö projektidele;


• Anonüümsus – suletud keskkonda sisenemine eeldab autentimist, me ei saa pääseda “niisama” ja vaadata mis seal toimub: kooliadministratoorid lisavad õpetajaid, õpetajad lisavad oma kursusele õpilasi; avatud keskondadega on teisiti;


• Kriitiline mõtlemine – igaüks osavõtjatest on valmis kritiseerida, eksitusi otsima, teooriat modifitseerima. Võime rääkida õpilastele kriitilisest mõtlemisest, aga on võimalik asetada keskkonna, kus kriitiline arutelu on kohustuslik;


• Õpilaste blogid kui e-vihikud (õpilased sooritavad õpetajate harjutusi oma blogis);


• Võib paigutada materjale, esitlusi, videoid, teste, kasulike linke, sisseehitatud mooduleid (tõlk, kalkulaatorid, kiirsõnumite aknad ja palju muu).

-

• Ebaseaduslik sisu, autoriõiguste rikkumine;


• Kontrollimatu infolevi;


• Psühholoogiline tegur – suletud õpikeskkond on tõsine, aga blog on niisama: lobisemiseks, kommenteerimiseks grammatikareegleid kõrvale jättes ja nii edasi;


• Sageli kohtutav halvasti struktureeritud sisu (vormistamise oskuste puudumine/ liiga keeruline keskkonna seaded/ keskkonna defekt);


• Sotsiaalsed meediad põhinevad ikkagi rohkem mitteformaalsel suhtlemisel – mõned nii õpilased kui õpetajad ei ole selleks valmis.

3 comments: