Intelligentne arvutikasutus

1. loeng – Infoühiskond ja selle liige

23.09.2010 10:56 by Indrek Surajev

1. loengu kodutöö.


1.)“Mis on infoühiskond?”


Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Wikipdia.


Infoühiskond (ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.  Endel Lippmaa


Infovahetus, mis on infoühiskonna sisuks, võib toimida üksnes nende isikute vahel, kes räägivad “ühte keelt”, ning selleks võib neile vajalik olla juurdepääs kaasaegsetele tehnoloogilistele lahendustele.


Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes ka loomingulise vaimse tööga ning kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Olulisel kohal on info liikumise ja selle töötlemise kiirus mis tihti annab tänapäeval konkurendi ees olulise eelise.


2.)“Guide to Measuring the Information Society, 2009″


Chapter 9: The Road Ahead. Annex A1: OECD Classification of ICT Goods


Vajadus klassifitseerida IKT tooteid tuleneb sellest, et erinavete maade vahel oleks ühtne kvaliteedi hindamine mis tagaks IKT toodete stabiilsuse ja võitleks piraatluse vastu. Kõik IKT tooted peavad vastama standarditele. Samas on vaja selgelt tähistada mis on IKT toode. Näiteks Information Technology Agreement (ITA) loeb ka IKT seadmeteks tooteid millega ehitatakse IKT seadmeid, mitte elektrilisi IKT sarnaseid tooteid ning erinevaid elektriseadmeid. Eriti segadusse ajavad on haigla aparaadid.


3.)E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. Sajandil.


E-oskusi ei nähta siiani pikaajalise poliitika osana


IKT valdkonna majanduskasv on olnud kõikuv, on olnud tõuse ja langusi. Hinnanguliselt on ELis 4,2 miljonit infotehnoloogia spetsialisti ja umbes 180 miljonit inimest kasutab IKTd oma igapäevatöös. Aastatel 1998–2004 läbiviidud uuring nõudlusest ja pakkumistest e-oskuste vallas näitas infotehnoloogiaspetsialistidena töötavate inimeste arvu suurenemist neil aastatel umbes 48 % võrra. Pärast 2001. aasta kõrgseisu oli 2003. aasta seis madalaim. Siin on näha mõningast tsüklilisust ning e-oskuste Euroopa foorum hoiatas, et e-oskuste vallas tuleb taas ette märkimisväärseid puudujääke ja kutsus üles ette valmistama pikaajalist e-oskusi käsitlevat tegevuskava. Ühes 2005. aasta tööstusaruandes ennustati, et 2008. aastal on kogu Euroopas puudu rohkem kui pool miljonit võrgutehnoloogiaspetsialisti. 2006. aasta e-ettevõtlussektori uuring näitas, et ettevõtjad näevad ette IKT spetsialistide oskuste puudulikkust eelkõige IKT strateegia, turvalisuse ja uute ettevõtluslahenduste osas.


Formaalse hariduse ja töökohtadel pakutava õppe paralleelsus.


IKT pidev arendamine ja sellele vastavate e-oskuste alaste nõuete muutmine moodustab poliitiliste otsustajate jaoks kompleksse eesmärgi, mille suunas liikuda. Riiklike haridus- ja kutsekoolitussüsteemide ees on raske ülesanne – meie majanduse ja ühiskonna jaoks vajalike oskuste pakkumine. Hoolimata püüetest, ei tule nad siiani raske olukorraga toime ning elukestev õpe on siiani vaid sõnakõlks. Uusi partnerluse vorme ja paindlikke lähenemisi (nt e-õppel põhinevad) on vaja palju aktiivsemalt soodustada.


4.) Creating Competitive Advantage Through Knowledge Worker Productivity Gains



Minu jaoks viis kõige veenvamat statisilist näitajat:


1.) According to the Delphi Group, today’s knowledge worker costing a company $120,000 wastes about 30% of his/her working day ”searching” for information, and that doesn’t take into account the processing and redistribution of that information. That cost adds up to $36,000 per employee. A company laying claim to 1,000 knowledge workers, then, could be looking at a total cost of $36 million annually. To shave even a fraction off this number would result in millions of dollars in savings.


2.) “Virtually nonexistent only 100 years ago, knowledge workers now make up the largest slice, 40 percent, of the American workforce”, says business management guru Peter Drucker. “Knowledge worker productivity is the biggest of the 21st century management challenges…(it is the) only real competitive advantage in a global economy.”


3.) In December of 2000, Microsoft Chief Executive Officer Steve Ballmer first suggested that his employees should concentrate on seven core businesses: one of which was the ”knowledge worker” space, comprised of software titles such as Office, Visio and Project. Today, that core business earns more revenue than any other for Microsoft. In 2003, Microsoft expects its knowledge worker business to bring in annual revenues of $10.9 billion.


4.) Knowledge workers have gradually taken over the labor arena in the last ten years. “This is, by far, the most rapidly growing segment of white-collar employment,” states Morgan Stanley economist Stephen Roach. “Over the (past) seven years…knowledge worker employment growth has averaged 3.5% per annum, sufficient to have accounted for fully 73% of total whitecollar employment growth over this period.”


5.) According to META Group, as reported by Computerworld, the data inside a corporation doubles every six to eight months — a staggering number for anyone trying to manage information flows.



http://indrek7s.wordpress.com/2010/09/23/1-loeng-%E2%80%93-infouhiskond-ja-selle-liige/

0 comments:

Post a comment