Intelligentne arvutikasutus

Esimene kodutöö.Infoühiskond ja selle liige.

14.09.2010 23:01 by Eliisa Mõistlik

1.



  • Infoühiskond on informatsiooni  tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.

  • Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine

  • Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on usaldanud masinatele peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö

  • Infoühiskond on ühiskond, kus enamik infot on kätketud teabesse

  • Infoühiskond on ühiskonna vorm, kus informatsioon on kõigile ja kergesti kättesaadav.


Minu definitsioon: Infoühiskond on ühiskond, kus keskendutakse info kiirele kogumisele, levitamisele ja säilitamisele kõrgtehnoloogia abil. Selle oluliseks eelduseks on vajaliku info kättesaadavus maailma eri paigust, olenemata geograafilisest kaugusest ja ajapiirangutest. Tähtsal kohal on ka vaimne töö, millest oleneb uute masinate väljatöötamine ning kiire ja efektiivne inimestevaheline suhtlus ning teenindus.


2. Peatükk 1. Rahvusvahelinetegevus ja eesolev tee.


On kindel, et informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiad(ICT) on kaasa aidanud majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele. Statistika ja analüüsimise vajadus on suurenenud kõrvuti kasvades informatsiooni mõõtmise ja paigutamisega.


Infoühiskonna giid dokumenteerib OECD ja teiste riikide tööd, kes loovad statistilisi standardeid mõõtmaks infoühiskonda.


Infoühiskond statistilistes terminites: Infoühiskonna kirjeldamiseks ei ole kokkulepitud kindlat laiahaardelist raamistikku. Infoühiskonna statistiline mudel koosneb ICT varustamisest, nõuetest, infrastruktuurist, produktidest ja nende sisust. Infoühiskonna täiendav raamistik on loodud kirjeldamaks indikaatoreid elektrooniliseks kaubanduseks, mis koosneb kolmest etapist: E- valmisolek, e-intensiivsus ja E-mõju.


Giidi aluspõhimõte- Giid on kompilatsioonide üldistus, defineerimiseks, klassifitseerimiseks ja meetoditeks info ühiskonnas. Enamik, mida giid endas sisaldab tuleb kujul, milles on soovitatavad juhtnöörid statistiliseks mõõtmiseks. Giid sisaldab  OECD standardeid infoühiskonna mõõtmisel. Giidi eeldatava kasu on selles, et ta annab parema rahvusvahelise ülevaate andmestikust ehk vajaliku põhja võrdlusanalüüsiks. Giid on kasulik riikidele, kellel juba on mõõtmise programmid, aga ka neile, kes alles alustavad infoühiskonna määramisega. On ette kirjutatud, et kui töö jätkub, siis areneb ka Giid, et teenida OECD riikide vajadusi.


Giidi kasutajateks on peamiselt ametlikud statistikud, poliitikud, teaduri, ärid ja rahvusvahelised organisatsioonid.


3.



  • Puudub üldine ELi tasandil lähenemine, valitseb killustatud lähenemine:IKT on üks globaalseimaist ja laialt levinumaist tehnoloogiaist. IKT tooted ja teenused ning nendega seonduvad töökohad on põhimõtteliselt kõikjal ühesugused ja IKT tööstus toimib ülemaailmsetel alustel. IKT töörühmale valmistas peavalu, et Euroopa riigid toimivad siiani erinevate õiguslike raamistike alusel. Lisaks on parimate tavade ülevõtmine liialt aeglane ning ikka veel puudub ELi tasandil lähenemine.

  • Jätkuv vähene digitaalkirjaoskus: Eurostati andmetel[10] ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi ning enamal kui 60 % inimestest, kelle haridustase on madalam teise astme haridusest, puuduvad põhilised e-oskused. E-oskuste puudumise tõttu ei saa need inimesed kasutada e-kaubandust ega e-valitsuse võimalusi ning nad ei saa täiel määral infoühiskonnas osaleda. Peale selle toob e-oskuste puudumine kaasa sotsiaalse ja haridusalase eeliste puudumise, takistab elukestvat õpet ja oskuste täiendamist.

  • Formaalse hariduse ja töökohtadel pakutava õppe paralleelsus:IKT pidev arendamine ja sellele vastavate e-oskuste alaste nõuete muutmine moodustab poliitiliste otsustajate jaoks kompleksse eesmärgi, mille suunas liikuda. Riiklike haridus- ja kutsekoolitussüsteemide ees on raske ülesanne – meie majanduse ja ühiskonna jaoks vajalike oskuste pakkumine. Hoolimata püüetest, ei tule nad siiani raske olukorraga toime ning elukestev õpe on siiani vaid sõnakõlks. Uusi partnerluse vorme ja paindlikke lähenemisi (nt e-õppel põhinevad) on vaja palju aktiivsemalt soodustada.


4.



  • Knowledge workers, those individuals whose production relies on information and ideas, now make up 40 percent of the American workforce.

  • According to the Delphi Group, today’s knowledge worker costing a company $120,000

    wastes about 30% of his/her working day “searching” for information, and that doesn’t take into account the processing and redistribution of that information.

  • According to META Group, as reported by Computerworld, the data inside a corporation

    doubles every six to eight months.

  • Over the past seven years knowledge worker employment growth has averaged 3.5% per annum,

    sufficient to have accounted for fully 73% of total whitecollar employment growth over this period.”

  • Knowledge workers now make up the largest slice, 40 percent, of

    the American workforce



http://salysoll.wordpress.com/2010/09/14/esimene-kodutoo-infouhiskond-ja-selle-liige/

0 comments:

Post a comment