Intelligentne arvutikasutus

Miniessee (7)

20.12.2010 17:34 by Gerli Noodapera

Isiklik arvutiturvamiseeskiri


Mida aeg edasi, seda igapäevasemaks ning vajalikumaks muutub meile arvuti. Arvuti kasutamine on meie elu märgatavalt mugavamaks teinud- me ei pea rahaülekandeks panka minema, asjade ostmiseks poodi külastama või soovitud filmi vaatamiseks kinno või laenutusse sõitma. Kõik vajalik on vaid mõne kliki kaugusel, ent kogu see mugavus võib meile kalliks maksma minna, kui me oma abivahendit piisavalt hästi ei tunne või sellega valesti ümber käime.


Alustuseks, kui inimene soetab endale arvuti, siis peab ta sellele muretsema ka kindlasti kõige esmased turvamise programmid ehk viirusetõrjeprogrammi ja tulemüüri. Muidugi arvutit ostes on võimalik lasta kõik vajalik paigaldada, et kasutaja saaks koheselt oma asjadega tegelema hakata.


Viirusetõrjeprogramm on suuteline tegema automaatkontrolli arvutile ning probleemi leides selle ise kõrvaldama. Vahetevahel tasuks arvuti panna end defragmentima, selle tulemusel failisüsteemi killustatus, mis on tingitud andmefailide kettale salvestamise, muutmise ning kustutamise tõttu, väheneb ning arvuti töö muutub kiiremaks. Kindlasti tuleks kasuks vahetevahel mõne kahtluse puhul arvutit kellelegi targemale inimesele näidata.


Igapäevasest turvalisuse tagamisest veel niipalju, et näiteks e-maile lugedes ei tohi mitte kunagi avada välismaises või vigases eesti keeles olevaid postitusi, kindlasti ei tohi klõpsa kahtlastele kõike-lubavatele banneritele ja veebiaadressidele. Ka MSN’is saadetavatele linkidele, isegi neile, mis on saadetud sõprade poolt, ei ole kasulik klõpsata, sest kõik need väikesed hiirevajutused võivad endaga kaasa tuua üsnagi suuri probleeme.


Kõige suuremad ohud hakkavad arvutit ähvardama siis, kui arvuti on ühendatud Internetti. Kõige ohtlikum on olla ühendatud avaliku internetilevialaga, sest sealtkaudu pääseb pea iga keskmisest veidi teadlikum arvutikasutaja sinu failide kallale. Juba see, kui avalikul internetil on peal parool, muudab keskkonna veidikenegi turvalisemaks, kuid siiski ei tasuks kohe kindlasti avalikus wifi-levialas külastada näiteks panka. See oleks kõige rumalam ja lihtsam viis lahti saada kogu kontol olevast rahast. Lisaks näiteks pangast väljalogimisel tuleks sulgeda ka brauser ning tööd jätkata uues aknas.


Peale Interneti läbi varitsevate ohtude tuleb arvutit hoida ka n-ö füüsiliselt. Arvutit ei tohi panna tolmustesse kohtadesse, sest nii võib kompuutri sisse pääsenud tolm näiteks toiteploki läbi põletada. Kindlasti peab arvuti piisavalt õhku saama, sest muidu võib samuti halvasti minna ja arvuti ülekuumeneda. Ülekuumenemise vastu aitavad erinevad ventilaatorid. Lisaks tuleb arvutit hoida eraldi kotis, et sinna ei pääseks tolm või purud ning et seda ei kriibiks teised asjad.


Iga inimene, kes on endale arvuti soetanud, peaks olema teadlik, kuidas seda turvata. Kui arvuti ei ole kaitstud, siis ei ole kaitstud ka kasutaja. Teadlikule inimesele on arvuti suureks kasuks, rumalale võib maksma minna koguni tema identiteedi.



http://gerli191.wordpress.com/2010/12/20/miniessee-7/

0 comments:

Post a comment