Intelligentne arvutikasutus

Miniessee(11)

20.12.2010 1:11 by Triinu Reiter

Multimeedia minu ulmelises tulevikukodus


 


Tänapäeva tehnika on väga kiirelt arenev. Televiisori ekraani suurus aina kasvab, kuid paksus kahaneb, mobiiltelefonid mahutavad endasse väga palju erinevaid võimalusi-telepildi, interneti jne, arvutite mälumahutavused kasvavad varsti juba taevani. Järgnevalt arutlen ma selle üle, kuidas suurepärase tehnika ja tehnoloogia (olgu need lahendused siis juba kasutusel või veel olematud) koostööl oma elu kodus võimalikult kvaliteetseks ja lihtsaks muuta.


Ma kujutan ette, et kõik seadmed mu kodus oleks üksteisega võrgu kaudu ühendatud, mistõttu saaksin üht seadet teise kaudu juhtida ning käsklusi jagada. Kogu köögitehnika peaks olema integreeritud, külmkapis oleks kindlate toiduainete jaoks oma koht, mistõttu kui ma vajutan külmkapil mingit nuppu, millega annan teada, et lähen poodi(võin nuppu vajutada ka kodust eemal olles, mobiiltelefoni kaudu), saadab külmik nimekirja asjadest, mille säilivustähtaeg on ületatud ning mis on otsakorral. Minu köögis oleks selline ahi, kuhu ma saan liha sisse panna kodust ära minnes, ahi hoiab seal jahedat temperatuuri kuni talle antakse käsk, mobiiltelefoni kaudu näiteks, liha valmis küpsetada ka siis, kui ma ise töölt või mujalt vajalikul ajal koju ei jõua, et perele süüa valmistada.


Elutoas oleks suur, õhuke LED teler, kuid mitte üle 50 tolli, et mitte muuta oma kodu kinoks(samas oleks muidugi omaette idee, kui kodus oleks kuskil ka kinosaal J). Teler oleks võrgu kaudu ühendatud nii kodukinosüsteemiga kui arvutiga, mistõttu oleks näiteks hea tõmmata filme arvutist otse telerisse. Erinevaid telekamänge(Nintendo, Psp jms) ma oma koju ei sooviks. Teine samasugune, ainult paar tolli väiksem teler võiks olla ka magamistoas, koos helisüsteemiga, mis on seinadesse integreeritud. Telerist oleks võimalik silma peal hoida ka õuel(eeldusel, et elan ikka oma suures majas, mis on aiaga ümbritsetud). Samuti oleks väike veekindel ekraan vannitoas nii vanni kõrval kui dušikabiinis, et lemmiksaadet saaks ka sulistades jälgida, või hoopis muusikat kuulata. Lisaks oleks seal võimalus vastu võtta mobiiltelefoni, kui see juhtub helisema duši all olemise ajal.


Peegelkaamera pildikvaliteet on selleks ajaks jõudnud juba kompaktkaamera mõõtudesse, see seade oleks mul ka täiesti olemas ning pildid, mis näiteks metsas teen, oleks võimalik kohe saata kodusesse meediaserverisse( kui näiteks kaamera kukub vette või puruneb enne koju jõudmist, oleks vähemalt pildid alles), lisaks võin neid otse kaamerast saata ka näiteks oma ema või kellegi teise mobiiltelefoni või meilikasti.


Automaatne küttesüsteem mu  kodus võimaldaks erinevat temperatuuri eri tubades ning erinevate niiskusastmetega kohti(näiteks kui mu orhidee vajab sooja ja niisket kliimat, seadistan küttesüsteemi vastavalt ning ta hoolitseb mu lille eest). Küttesüsteem ning saun on samuti ühendatud võrku, ja saan neid ka kodust eemal olles juhtida. Kodust ära sõites näiteks mõneks päevaks seadistan küttesüsteemi jahedamaks, kuid seal, kus vaja, jätkab ta ikka sama temperatuuriga töötamist(eelmainitud lille juures näiteks). Kui hakkan koju tulema, annan mobiiltelefonist käskluse tavapärane küttetemperatuur taastada ning näiteks ka saun täpseks kellaajaks soojaks kütta.


Et mobiiltelefonist on juhitavad peaaegu kõik seadmed mu kodus, peaks see olema äärmiselt turvaline, ehk kui see satub võõrastesse kätesse, ei saaks need võõrad midagi halba korda saata. Selleks töötaks mu mobiiltelefon ainult juhul, kui mina(või keegi teine, kellele olen selle õiguse määranud, näiteks elukaaslane) surun oma sõrmejälje telefoni tagaküljele enne selle kasutamist. Telefon haldaks ka valvesüsteemi, mis tuvastab võõrad inimesed ning saadab mulle teate, kui keegi võõras on mu värava taga või üritab siseneda aeda.


Kokkuvõtteks võib öelda, et ega mul väga suuri unistusi polegi, aga siiski tahaksin ma, et kõik seadmed mu kodus oleks ühendatud samasse privaatsesse võrku, et nende koostöö oleks võimalikult lihtne ning minu elu võimalikult mugav ja kvaliteene.



http://triinureiter.wordpress.com/2010/12/20/miniessee11/

0 comments:

Post a comment