Intelligentne arvutikasutus

Miniessee (10)

19.12.2010 1:05 by Triinu Reiter

Sotsiaalse tarkvara kasutamine võimaldab mitmekesistada õppetööd


 


Sotsiaalne tarkvara ehk veebipõhine tarkvara on mõeldud võimaldamaks inimeste vahelist e-suhtlust, kus suurt rolli mängib ideede ja mõtete jagamine, kogumine ning uute teadmiste tekkimine. Sotsiaalse tarkvara kui mõiste võttis kasutusele 2006. aastal Clay Shirky, keskendudes just eelmainitud omadustele.


Tänapäeval peetakse väga oluliseks igal elualal head koostöövõimet ning meeskonnatöö oskust. Koolides ning ülikoolides harjutatakse meeskonnana töötamist juba varakult ning kuna elame infoühiskonnas, kus tehnika on kõrgelt arenenud, on kolleegide-kaasõpilastega koostöö tegemine muutunud võimalikuks ka koduses keskkonnas, hoides kokku aega ning vaeva. Järgnevalt saame ülevaate mõnedest suurepärastest sotsiaalse tarkvara alla kuuluvatest programmidest ning keskkondadest, mis muudavad tänapäeva õpilaste elu lihtsamaks.


Mahukama materjali loomist võimaldavad mitmed veebipõhised dokumendikoostamise keskkonnad näiteks Google Docs ja Zoho. Need on veebipõhised kontoritarkvarad, mille abil on võimalik lihtsalt jagada oma dokumente, kusjuures ühe ja sama dokumendi loomise juures saab olla üheaegselt mitmeid inimesi. Neis tarkvarades saab luua ka suuremahulisi veebiküsitlusi. Zoho’s on olemas ka dokumentide esitlusprogramm Zoho Show ning projektitarkvara Zoho Projects, samuti Zoho Creator andmebaaside rakenduste loomiseks ja Zoho Planner oma ajaressursi planeerimiseks. Zoho Writer on tekstitöötlusprogramm, mis lisaks tavapärasele kujundamisele annab võimaluse sünkroonseks koostööks ja oma dokumentide publitseerimiseks. Tarkvara annab meile võimaluse kaasata kava väljatöötamisse ka teisi inimesi, kes osalevad nt üritusel presentatsioonidega. Seega on kõigil võrdne võimalus täiendada ning  avaldada arvamust kava suhtes, ühtlasi on võimalik seda teha ka reaalajas erinevas kohas  koos teiste tiimiliikmetega.  Tarkvara annab ka võimaluse failide jagamiseks, importimiseks, märksõnade lisamiseks ning isegi ajaloo kuvamiseks ehk, kes, millal ja, mida on kavas muutnud.  Nii on meil hea võimalus ürituse kava väljatöötamiseks, kaasates kõiki grupiliikmeid ning arvestades igaühe vajaduste ja arvamustega.


Veebis suhtlemine on inimeste elu märgatavalt lihtsamaks teinud, näiteks selline keskkond nagu Doodle võimaldab väga lihtsalt ja kiirelt läbi viia küsitlust koosoleku või mõne muu ürituse toimumise aja kohta. Veebiküsitlus saadetakse laiali nii mitmele inimesele kui soov on ning küsitluse kätte saanud isikutel on väga mugav ette antud aegadest välja valida endale sobivam/sobivamad. Kusjuures kõik küsitluses osalejad näevad teiste poolt juba sisestatud valikuid.


Erinevate meeskonnaliikmete erinevaid ideid on samuti interneti vahendusel võimalik edukalt kaardistada. Hea näitena võiks tuua Bubbl programmi, mis võimaldab meil luua veebipõhiseid värvilisi mõistekaarte ning neid veebis avaldada või toimetamiseks teiste kasutajatega jagada, välja trükkida või pildina salvestada.


Teadete kujundamiseks jms tarvilikud keskkonnad on nt Delicious ja Wordle. Delicious’ga on kasutajatel võimalik märksõnastada, salvestada, hallata ja jagada viiteid veebilehtede üle veebi. See võimaldab järjehoidjaga varustada kõiki veebilehti ja neile igalt poolt ligi pääseda ning palju muud. Wordlega saab aga luua sõnapilvi ning nt enim esinenud sõnu neis rohkem esile tuua.


Sotsiaalne tarkvara on kindlasti üks, mis muudab nii õppetöö kui kontoritööga seotud meeskonnatöö (mitte ainult meeskonnatöö muidugi) tunduvalt lihtsamaks ning selgemaks. Igaühel on võimalus suurepäraselt oma ideid avaldada ning lisaks sellele on veebipõhisel grupitööl võimalus ka paremini järje pidada, kas kõik liikmed on andnud ikka piidava panuse. Lisaks on võimalik suurepäraselt muuta õppetööd huvitavamaks ning mitmekesisemaks selle asemel, et klassiruumis istudes paberile kirjutada.



http://triinureiter.wordpress.com/2010/12/19/miniessee-10/

0 comments:

Post a comment