Intelligentne arvutikasutus

7. loengu kodutöö

17.12.2010 1:39 by Triinu Reiter

Arvutiturvamiseeskiri

Kui ostsin omale sülearvuti, oli minu meelest sellel juba mingisugune viirusetõrje olemas, aga see oli mingi trial-versioon, mis minu mäletamismööda vajas kahe kuu pärast kas litsentsipikendamist. Seejärel muretsesin endale AVG Anti-Virus viirusetõrje, mida kasutavad ka paljud tuttavad. See kontrollib teatud aja tagant ise arvutis toimuva üle ning teavitab mind testi tulemusest. Siiani pole viirustega seotud probleeme esinenud. E-posti lugedes ei ava ma võõrastelt inimestelt saadetud kirju ega linke, mis neis sisaldub(enamasti on need nimed, kes rämpskirju saadavad, arusaadavalt kahtlased). Mu hotmaili postkasti potsatab iga päev üks või rohkem rämpskirja, mida ma küll hoolikalt kustutan ning olen ka proovinud neid blokeerida, neist teatada jne, aga siiamaani pole mingit arengut märgata olnud ja mu postkasti nad saabuvad iga päev.

Kolm õpetlikku turvaintsidenti

Identiteedivargus

Saaremaal elav mees langes identiteedivarguse ohvriks: tema nimel avati pangas võltsitud dokumendiga konto ja võeti BIG-ist 38 000 krooni laenu.

Mees (toimetusele nimi teada) sai tema nimele võetud laenust teada, kui talle paar nädalat tagasi BIG-ist helistati ning öeldi, et ta ei ole oma laenu tagasi maksnud, kirjutab Oma Saar.

“Hakkasin mõtlema, et mis laenu? Ei ole BIG-ist kunagi laenu võtnud,” rääkis mees. Jutu käigus tuli välja, et tema nimel on laenu võetud Tartus Lõunakeskuse BIG-i kontorist. “Ma pole Tartus paar aastat käinud, rääkimata mingist BIG-i kontorist,” imestas mees.

Korra mõtles mees, et keegi teeb temaga halba nalja ning hakkas naermagi, kuid naljast oli asi kaugel — laenu oli tema nimel võetud 38 000 krooni. Edasiselt selgus, et laenu võtmiseks oli esitatud juhiluba, kuid juhiloa number ei vastanud mehe enda juhiloal olevale numbrile.

Võltsitud juhiluba kasutati kolmel korral erinevates firmades. Kurjategija oli kõigepealt käinud Hansapanga kontoris ning võtnud laenu saamiseks mehe konto väljavõtte. Seejärel oli pahalane avanud Nordea pangas tema nimel uue konto ning võtnud BIG-ist laenu, mis kanti Nordea panga kontole. Seejärel võeti paari päeva jooksul automaatidest kogu raha välja.

Mees käis Nordea pangas ka oma kontot vaatamas ning see oli tühi. Lisaks sai ta näha ka juhiloa koopiat, mis konto avamisel tehti.

Juhiloal oli tema nimi ning isikukood, kuid foto oli kellegi teise oma. “Kiilakas kapp oli seal peal, mina see ei olnud,” rääkis ta. Tegemist oli uue, väikeseformaadilise juhiloaga.

Nordea Panga Eesti kommunikatsioonijuht Kristel Peikel ütles, et antud juhul on tegemist keeruka juhtumiga, kus Nordea panga töötaja on omalt poolt kõiki reegleid täitnud. Isiku tuvastamine toimub pangas isikut tõendava dokumendi alusel. Pank aktsepteerib seadusega kehtestatud dokumente. (http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=7051)


Häkkerid ründasid Youtube’i


Häkkerite löögi alla sattusid eelkõige Justin Bieberi videod, kuid rünnaku alla sattusid ka teised YouTube enimklikitavamad videod, vahendas Iltalehti.Rünnaku alla sattunud videotele oli lisatud mitmeid asjassepuutumatuid kommetaare ning sinna olid lisatud videolingid, mis suunasid viiruseid sisaldavatele lehekülgedele. (http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=385407)


Google varastas eraisikute ja firmade andmeid

Google on alates 2007. aastast saatnud oma fotograafe nii Euroopas, USAs kui Aasias tegema pilte olulisematest objektidest, et täiustada oma Street View kaarditeenust. Hiljuti avastati aga, et autod, millega fotograafid sõitsid, olid varustatud spetsiaalsete infot koguvate seadmetega, mis tõmbasid sisse kogu info turvamata WIFI võrkudest.Süüdistustest kuuldes väitis Google USA Today andmeil algselt, et kogus vaid üldist infot võrkude kohta, kuid tunnistas hiljem, et tegelikult sai ettevõte endale ka kogu info, mis võrke läbis.( http://www.e24.ee/?id=264994)


Facebooki turvaline kasutamine

Erinevad suhtluskeskkonnad internetis on viimastel aastatel palju populaarsust kogunud, aga nagu näha on Facebook lausa revolutsiooniline- üle maailma logib sisse iga päev 50% 500 000 000st aktiivsest kasutajast. Tihti räägitakse seltskonnas Facebooki naljadest või mängudest justkui eeldades, et kõigil kuulajatel on kontod olemas. Väga paljude asutuste tarbijamängud on üle kolinud või tihedalt seotud Facebooki lehtedega. Järjest rohkem tundub, et kui sa pole Facebookis, pole sind justkui olemaski.

Facebooki suurim oht minu silmis on kasutaja ise. Inimene, kes seal igapäevaselt ringi liigub, ei teadvusta endale reaalselt, millega ta seal tegeleb ja mida avaldab. Iga päev märkan oma facebooki lehel uudistevoos võõraid inimesi, kes on kellegi minu tuttava sõprade hulgas, kes avaldavad oma isiklikke mõtteid ja muudki – seda, millega nad parajasti tegelevad, mis üritustel osalevad, mida hakkavad tegema varsti, millise uue arvuti/telefoni/auto nad just ostsid jne. Kõike seda saab kindlasti parema tahtmise juures kurjasti ära kasutada. Inimesed peaksid mõtlema rohkem sellele, mis informatsiooni nad avalikult internetti kõigi, facebookis ka võõraste, silme all avaldavad. Samuti jääb mulle üldse segaseks, mille jaoks on vaja avaldada seal iga oma liigutust, lisada erinevaid nii intiimseid, kompromiteerivaid, ebakaines olekus jms pilte. Internet on tänapäeval ju kõige eest, ka pildialbumi, kuid pildialbumisse ei paneks ju keegi selliseid pilte näitamiseks?! Turvalisuse eesmärgil ei tasuks avaldada nii palju infot taolises internetikeskkonnas, olgu selleks siis orkut, rate, facebook või mis iganes muu suhtlusportaal. Kui midagi tähtsat on öelda, võib seda jagada isiklikult ju nendega, kes seda olulist infot ka väärivad :)

(http://www.facebook.com/press/info.php?statistics)



http://triinureiter.wordpress.com/2010/12/17/7-loengu-kodutoo/

0 comments:

Post a comment