Intelligentne arvutikasutus

Miniessee(N10)

16.12.2010 18:16 by Eliisa Mõistlik

Sotsiaalse tarkvara kasutamine võimaldab mitmekesistada õppetööd(võimalused)


Sotsiaalne tarkvara ehk veebipõhine tarkvara on mõeldud võimaldamaks inimeste vahelist e-suhtlust, kus suurt rolli mängib ideede ja mõtete jagamine, kogumine ning uute teadmiste tekkimine. „Sotsiaalne tarkvara“ kui mõiste võttis kasutusele 2006. aastal Clay Shirky, kes just rõhus eelmainitud omadustele. Kuid, milliseid tarkvarasid siis kasutatakse õppetöös? Kuidas nad töötavad ning soodustavad grupitööd?


Kõigepealt tooksin välja tarkvara, mis aitab planeerida näiteks gruppidevahelisi kokkusaamisi ning sobiva aja leidmist ühisüritusteks.  Sellised tarkvarad on näiteks Doodle ja Creator. Enda mitmekesiste funktsioonidega võimaldavad nad meil luua, uuendada ja muuta veebipõhiseid küsitlusi. Kui näiteks grupil on vaja kokku saada, siis Doodle annab hea võimaluse luua küsitluse, kes, millal, ja, kus saab osaleda kokkusaamisel. Vastused saadetakse automaatselt küsitluse loojale ja on ka nähtavad kõigile neile, kes on küsitletavate listis. Hiljem saab teha kokkuvõtte ning leida sobivaima aja ja koha kokkusaamiseks. Planeerimiseks mõeldud tarkvarad on väga head energia, kõneaja jms kokkuhoidmiseks , samas on nad lihtsad ja mugavad kasutada.


Teiseks tooksin välja tarkvarad, mis on abiks kavade väljatöötamisel. Head näited sellistest tarkvaradest on näiteks Zoho Writer ja Google Docs-i Documents. Näiteks Zoho Writer on tekstitöötlusprogramm, mis lisaks tavapärasele kujundamisele annab võimaluse sünkroonseks koostööks ja oma dokumentide publitseerimiseks. Tarkvara annab meile võimaluse kaasata kava väljatöötamisse ka teisi inimesi, kes osalevad nt üritusel presentatsioonidega. Seega on kõigil võrdne võimalus täiendada ning  avaldada arvamust kava suhtes, ühtlasi on võimalik seda teha ka reaalajas erinevas kohas  koos teiste tiimiliikmetega.  Tarkvara annab ka võimaluse failide jagamiseks, importimiseks, märksõnade lisamiseks ning isegi ajaloo kuvamiseks ehk, kes, millal ja, mida on kavas muutnud.  Nii on meil hea võimalus ürituse kava väljatöötamiseks, kaasates kõiki grupiliikmeid ning arvestades igaühe vajaduste ja arvamustega.


Nii palju kui on grupis erinevaid inimesi on ka erinevaid ideid, mis tuleks nö. sorteerida või kaardistada selle  eesmärk on anda meile hea ülevaate grupiliikmete ideedest. Selliseid nö. ideede kaardistamise võimalusi pakuvad meile näiteks Bubble, Zoho Writer ja Google Docs-i Documents. Hea näitena võiks tuua Bubbl-i, mis võimaldab meil luua veebipõhiseid värvilisi mõistekaarte ning neid veebis avaldada või toimetamiseks teiste kasutajatega jagada, välja trükkida või pildina salvestada. Nii on võimalus näha millised ideed ja mõtted domineerivad, samas kedagi välja jätmata.


Kokkuvõtlikult on sotsiaalsel tarkvaral mitmeid eeliseid veebipõhise grupitöö toimimiseks. Alustades sellest, et näiteks mõningad inimesed tunnevad end veebis julgemalt, kui reaalses elus ja seega on nad ka julgemad enda ideede avaldamistega, mis  võib-olla muidu jääksidki selle inimese pähe. Ühtlasi loovad veebipõhised tarkvarad soodsad võimalused tegeleda grupitööga sisuliselt 24/7, ei pea ootama kuni järgmise koosolekuni, et enda ideid avaldada, aitab vaid see kui logid end Google Docsi ning täiustad enda ideedega mõnd presentatsiooni või kava. Ja muidugi saab ka näha kes ja kui palju grupitööst osa võtab, mis on väga positiivne ja annab objektiivse hinnangu, kui palju keegi panustanud on.



http://salysoll.wordpress.com/2010/12/16/miniesseen10/

0 comments:

Post a comment